ETV võiks minna rahvusvaheliseks

Täna õhtul ETV eetris olnud Aarne Rannamäe dokfilm viimastest sündmustest Iisraeli-Palestiina konfliktis on väga hea näide, et ka nappide ressurssidega suudavad professionaalsed ajakirjanikud teha väga head tööd. Siiras kiitus!

ETV välisuudiste ajakirjanikud on juba mitmel puhul kinnitanud, et suudavad toota erinevatel teemadel väga põnevaid omafilme. Loodetavasti ei takista eelarvepiirangud selle väga vajaliku programmiosa jätkamist.

Minu arvates on just sarnastest dokumentaalfilmidest saamas ETV üks firmamärke, mida võiks julgelt pakkuda ka rahvusvahelisel turul. Kui arvestada, et ringhäälingul on kolm väliskorrespondenti (Moskva, Brüssel, New York) ning tugev seltskond Tallinnas, siis poleks lisaks uudistele kuigi keeruline regulaarselt toota ka huvitavat dokumentalistikat. Vaatajaid jaguks nii Eestis kui kaugemal.

Kommentaarid

Sten Hankewitz ütles …
Ma loodan, et ETV paneb selle doki ka internetti vaatamiseks, et ka välismaal olevad inimesed seda vaadata saaksid.

Aga Aarne on geniaalne inimene ja geniaalne telemees. Ja Eestis pole mitte kedagi peale tema, kes teaks nii palju Iisraeli ja palestiinlaste konfliktist ja suudaks teha dokke sellest. Mõnes mõttes on ju sellest kahju, teisalt aga on Eesti meedia väga õnnelik, et on üks mees, kes teab sellest teemast praktiliselt kõike.
03 märts, 2009 00:19
Unknown ütles …
Nõustun siinkohal Steniga. Tema nais kolleegid on samuti head ajakirjanikud. Ja härra Mihkelsoni intervjuus antud vastustega ja aruteluga nõustun siinkohal täielikult.
03 märts, 2009 08:54
Anonüümne ütles …
Aarne on objektiivne ja ta enam-vähem oskab saate sisse teemad ära mahutada, sest murejutte on alati küllaga.
03 märts, 2009 17:48
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave

EUROOPA LIIT ANDIS EESTILE TIIVAD

Kujutis
Maailma vabade rahvaste tippliigasse Euroopa Liitu pääsemine on olnud Eestile kõige pöördelisemaks sündmuseks pärast iseseisvuse taastamist. See on aidanud meil ehitada, arendada ja kindlustada oma iseseisvat väikeriiki moel, mis muidu oleks selles ohtuderikkas turbulentses maailmas olnud kas võimatu või kaugelt enam vaeva ja aega nõudev. Meie iseseisvus on täna palju kindlamatel alustel just tänu Euroopa Liidule.         Juba peaaegu ühe inimpõlve jagu oleme nautinud neid vabadusi ja võimalusi, mis meie tänases argipäevas tunduvad nii iseenesestmõistetavad. 20 aastaga on Eesti inimeste elujärg ja elukvaliteet teinud läbi mitmekordse hüppe paremuse suunas. Kui 2004. aastal oli meie rahvuslik kogutoodang 12 miljardit eurot, siis praegu küünib see juba üle 38 miljardi euro. Inimese kohta on rahvuslik rikkus kasvanud 8000 eurolt enam kui 28 000 eurole aastases võrdluses. See poleks olnud reaalne meie endi pingutuseta, kuid Euroopa Liidu antud tiivad on kandnud meid kaug...
Lisateave