Venemaa krutib arutut pinget

Kes veel pole pimesikk, sellele on ilmne, et Moskva jõuline Lääne-vastane retoorika on jõudmas peagi piirini, kust algab sõna otseses mõttes Külmale sõjale iseloomulik, sisulist partnerlust välistav vastasseis. Pilt on palju laiem ja sügavam, kui meie võib olla siit oma künka otsast suudame veel tajudagi.

Vaadakem kasvõi korraks viimaste kuude sündmusi. Kusjuures see loetelu, mille allpool toon, pole ritta seatud ei tähtsuse ega ka kronoloogilisuse põhjal. Lihtsalt pelgad viited:

* Aleksandr Litvinenko mõrvamine eelmise aasta novembris Londonis ning sellele järgnenud sündmuste ahel - Venemaa ja Suurbritannia suhete kiire jahenemine;

* President Putini kõne Münchenis selle aasta veebruaris - andis põhjus spekulatsioonideks Külma sõja võimalikule kordumisele;

* Sekkumine lähemate naabrite siseasjadesse (nt Gruusia, Valgevene, Ukraina, Leedu, Eesti, Poola);

* Energiapoliitika mängud ning püüd seeläbi Euroopat lõhestada (Nabucco põhjalaskmiskatse, TNK-BP ilmajätmine Kovõtka gaasiväljast, Kesk-Aasia sidumine);

* Võidurelvastumise sisuline alustamine (tavarelvastusleppe külmutamine, raketikatsetused USA-vastase retoorika saatel, arutu raketikilbi ründamine);

* Suhete kiire jahenemine eeskätt Ameerika Ühendriikidega (näiteks viimane kohtumine Putini ja Rice'i vahel Moskvas oli ülimalt pingeline ja äärmiselt terav, nagu räägivad kohtumisel osalenud inimesed);

Ilmselt võiks seda loetelu veel jätkata detailsemalt ning teistegi vihjetega. Igatahes on ilmne, et Venemaa on kas tahtlikult või tahtmata valinud kokkupõrkekursi läänemaailmaga. Mõistagi pole olukord veel lootusetu ning illusoorselt ehk võiks isegi loota, et peatsed valimised jahutavad Moskva tegevust. Kuid see on vaid illusoorne lootus. Tegelikkus nähtavasti räägib teist keelt.

Praegusele Venemaa eliidile on sedavõrd suurelt küljes arvamus, et Lääs ei hooli Venemaast, tahab teda allasurutuna hoida ning kujutab seeläbi reaalset ohtu Kemli võimugrupeeringutele. Sic! - paduhirm kõikvõimalike värviliste revolutsioonide ees. Seepärast on avalikku arvamust jõuliselt manipuleerides ning seda vaenlasekuju ümber koondades asutud vasturünnakule. Kardan, et sellel taktikal on raske näha strateegilist eesmärki. Venemaa lihtsalt ei ole suuteline ka tänaste energiahindade taustal olema läänemaailma arutu survestaja.

Sellel nädalal Saksamaal peetav G8 tippkohtumine saab olema osalistele tõsiseks katsumuseks. Venemaa on lühikese ajaga suutnud sellest kohtumisest kujundada vastasseisu foorumi. Kas tänaste arengute kontekstis pole siiski aeg mõelda senaator John McCaini paari aasta tagusele soovitusele peatada Venemaa osalemine G8s? Moskva kipub paraku korduvalt tõendama, et mõistab üksnes jõu keelt.

Kommentaarid

tambet ütles …
Selle Levada keskuse lehel oleva ühe küsitluse andmetel arvavad enam vähem poole venemaalastest, et Venemaad ähvardab sõjaline oht (link http://www.levada.ru/press/2007022201.html)
Eks seegi näitab propaganda jõudu.
Vaenlase kuju loomine käib täiega.
Huvitav ainult, mis on kaugem eesmärk (kui seda on): kas uus suur sõda (huvitav, kes sellest võidaks) või elimineerida valitseva grupi võimalikke opositsionääre?
Sama Levada ühe küsitluse andmetel võib teha huvitava järelduse, et kuigi venemaalased pole üldse rahul valitsusega, on nad rahul Putiniga.
Marko Mihkelson ütles …
Tambetile: head tähelepanekud. Mis puutub Putinisse, siis Vene traditsiooniga käib ikka kokku, et "heal tsaaril" ei lasta riiki juhtida ja inimestele õnne tuua. Muide, eriti küüniline on Putini vastused ajakirjanikele seoses sellega, et on pärast M. Gandhit ainus demokraat ja tal ei ole kellegagi rääkida.
tambet ütles …
See on tõesti juba paras kild ka Putini suust :)
Aga öeldakse, et oma vastast tuleb mõista ja tema üldine motiiv on usutavasti - taastada kunagine hiilgus.
Kuid - kui uskuda infot, mida on kirjutatud Venemaa majanduse, energiasüsteemide jne. tegelikust hetkeseisust, siis on pilt kurb.Liiga palju on maailm muutunud.Ainus põhjus, miks Venemaaga üldse niivõrd arvestatakse, on tema relvaarsenal.
Agris ütles …
Mina lisaksin siia lihtsalt sellise uitennustuse.
Putin pillas nüüd justkui juhuslikult, et president peaks valitsema 7 aastat jutti. Aga äkki ei ole juhuslik? Äkki on hoopis nii, et sellest ideest haaravad kinni truualamlikud kodanikud ning "paluvad" Isal veel 2 aastat troonil istuda (nt ei leita sobivat kandidaati või "ei saa" kandidaat piisavalt hääli jne). Ja kui 2 aastakest täis hakkab saama, siis tuleb pillata jälle moka otsast "tagasihoidlik" soov, et president oleks eluaegne, sest muidu ei saa ikka demokraatiat edendada...
Kas see pole üsna tõetruu võimu kinnistamise mehhanism, mida enne Isa on teisedki kasutanud?
Priit ütles …
Putini koha pealt on läbi käinud ka spekulatsioon, et "järglane" valitakse meelega nõrguke ja seejärel fabritseeritakse kerge kriis. Rahvas nõuab, siis isakest Putinit tagasi ja tulevadki erakorralised valimised...

Elame ikka huvitaval ajal :) Maagiline 20 aastat iseseisvust hakkab lähemale jõudma, Idanaaber tugevneb...
Anonüümne ütles …
Sellise teooria puhul pole kriisi vajagi fabritseerida, sest neil on täiesti katastroofilisi lahendamata probleeme (nt üleüldine infrastruktuuri lagunemine). Jamade kogunemisele aitab kaasa ka see, et naftarahad investeeritakse sõjaväe moderniseerimisele, kuigi võidurelvastumine saab lõppeda VF jaoks ainult NSVL saatuse kordamisega.

Siinkohal meenub paari keskerakondlase jutt, et miks Eesti rahvas roosamannas ei uju, kuigi nende erakond on (oli) võimul. Et noh, "laarlased" ja teised "kahjurid" on lihtsalt riigi nii tuksi keeranud, et nende pahategusid tuleb veel palju aastaid parandada. Putka võiks sellise spekulatsiooni puhul sama taktikat kasutada. :)

***

Rahvusvahelise imperalismi, USA, USA "agentide" (Eesti, Läti, Leedu, Gruusia) õõnestustöö teooria on minu arvates VF juhtidele mugavam. Kui tuleb järgmine Kursk või suur haiglapõleng, siis on kindlasti USA süüdi, aga mitte "halb tsaar".

***

VF tugevnemise suhtes. Kui vaadata maailma kaarti, lugeda erinevaid raporteid, siis näib, et Venemaa on valinud Hiinale lähenemise (tihendatud kaitsekoostöö, kohtumised), kuigi venelasena kardaks just hiinlasi (Hiina moderniseerib oma sõjaväge, kusjuures ründeotstarbeliseks -- lennukikandjate ehitamine). Midagi Natsi-Saksamaa ja NSVL "sõpruse" moodi? Ja mõlemal on territoriaalseid "nõudmisi"... ;)

Lisaks veel pisikesed autoritaarsed kurjamid Aasias, kes koonduvad VF kaitsva kilbi alla.
Priit ütles …
Venemaa on valinud küll Hiina suuna, kuid kas tunded on ikka vastastikused?! Rudolfi blogis on üks üsna huvitav sissekanne selle teema kontekstis.
http://karratumma.wordpress.com/2007/05/09/vene-ja-hiina-suhete-teemal/
Marko Mihkelson ütles …
Kõigile: minu teada Venemaa tõsisemad strateegiliselt mõtlevad inimesed näevad ikkagi peamist ohtu just nimelt Hiinas. Läänemaailmale vastandumine on mugav ajaloolistel põhjustel ning sellegi pärast, et enamikule Venemaa elanikest ei pea seda puust ja punasest selgeks tegema.
Anonüümne ütles …
Mhmh, olen ise ka selles täiesti kindel. Selliste strateegide õudusunenägudes võib VF piirduda ainult loode osaga. Ja maavarad? Nojah, teisest küljest saaks seda osa hõlpsamalt Euroopasse integreerida. Rahva seas tajutakse vaikset hiinastumist ikka küll.
Anonüümne ütles …
Lühidalt, et jah VF kruvib mõttetult pinget ja mängib ennast ise nurka. Sessuhtes tähtsustame siin ilmselt pikemas perspektiivis Ida ohtu üle. Kui juba üks-ühele vastuseis USA, EU või Hiinaga on võidetamatu, siis kõige kolmega samaaegselt on veelgi lootusetum. Sissepiiratud kindlus tõepoolest. No ei suuda mitte mingil viisil taastada impeeriumi, vaid senise käitumise jätkumisel kiireneb lagunemine veelgi (uus võidurelvastumine? kamoon!).
Anonüümne ütles …
Agris ütles...
"Äkki on hoopis nii, et sellest ideest haaravad kinni truualamlikud kodanikud ning "paluvad" Isal veel 2 aastat troonil istuda (nt ei leita sobivat kandidaati või "ei saa" kandidaat piisavalt hääli jne). Ja kui 2 aastakest täis hakkab saama, siis tuleb pillata jälle moka otsast "tagasihoidlik" soov, et president oleks eluaegne, sest muidu ei saa ikka demokraatiat edendada..."

Nii kui hundist räägid...

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/article.php?id=16114799
Anonüümne ütles …
Loomulikult,võttame seda eesti elu ikka naljaga pooleks.venelastega suheldes on vaja kavalust ,käija piiri peal sõnadega ustav naaber ja iseseisev sirge seljaline väikeriik.Toon näite hulgilaost ,kus töötasin kontrollina enne kauba välja saatmist pidin kontrollima kauba vastavust tellimusele ja komplekteerijatest pooled olid venekeelt kõnelevad kodanikud.kui saatelehel oli kirjas ,et ta peab alusele panema sinise assortii kommi karbi ja toob mulle punase kuid ikkagi assortii siis arvan ,et tuleb vaid näidata ,et oleme Ausriik kuid mis värvidega me suure naabri jaoks catwalki tehes ennast näidata tahame on oma teha ikkagi.Kas punane või sinine peasi ,et riik ja et sulavad suus mõlemad teame me kõik kuid mis maitsega nad sulavad jällegi enda teha.

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

UUE VALITSUSE VÄLISPOLIITIKA JA VÄLJAKUTSED

Are we ready for World War III?