Et nüüd siis ka Hiina veinid...

Just äsja Tallinnast Amsterdami lennanuna tabas mind kerge üllatus. Esimest korda päris pika lendamiskogemuse juures pakuti Euroopa lennukompanii (KLM) pardal söögi kõrvale Hiina veine.

Iseenesest pole ju midagi imestada. Globaalne maailm sätib paika oma jõujooned. Ka proovitud veinil (Cabernet Syrah, Chi) polnud häda midagi. Pealegi pole veinid ja Hiina kaugeltki uus kooslus. Viinamarja veinidest on Hiinas teada juba tuhat aastat, kuigi laiemat tootmist ja tarbimist leidsid veinid Hiinas lääne mõju kasvades umbes sada aastat tagasi.

Nii nagu Hiina veinid üllatasid mind täna KLMi pardal, sama üllatav on näha näiteks ka Eesti väikevõid Aerofloti või Lufthansa valikus. Aga eks veelkord - globaalse maailma toimimises on üheks olulisimaks tõukejõuks konkurents. Ja see on lõppeks kasuks kõigile, kes suudavad ja tahavad areneda.

Ja veel üks ääremärkus: Tallinna lennujaam on tõepoolest kuidagi üleöö muutunud külabussijaamaks. Tipptunnil, nagu selleks oli ka tänane pärastlõunane aeg, on praegune Eesti õhuvärav nii kitsas, et varsti ulatuvad registreerimisjärjekorrad õue. Tahaks väga loota, et alanud juurdeehitus on kavandet pikema perspektiiviga kui mõned aastad.

Amsterdami lennujaam, kust seda lugu saadan, ei jää siiski minu reisi lõppsihiks. Peaksin täna õhtul jõudma veel Strasbourgi, kus homme leiab aset Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) poliitikakomitee istung.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Eesti väikevõile võiks lisanduda ka väikekoor. Praegu kõik koffikud Eestiski pakuvad kohvi kõrvale topsikoort, mis pärit Saksamaalt.
Kuuldavasti too saksamaine sisaldab ohtrasti keemiat - või on hoopis tagurpidi piimapulbrist kokku keeratud. Ehk oleks siin turunišš ökoloogilisele tootele.
Niipalju ei küsi et eestimaist veini pakutaks. Kuigi, kui kliimasoojenemine jätkub samas tempos (millele ka meie eurosaadikud usinasti oma reisidega kaasa aitavad), pea siis ka siin viinamarja veini tarbeks kasvatada saab.
11 märts, 2007 22:48
Anonüümne ütles …
niiet sedasi on (veini)lood!

ma just blogisin oma naistepäevajärgsest veinielamusest. meil veini veel valida ega nautida ei osata, hiinlaste peojook on kohalikus distilleris pudelisse pandud Euroopa viski ja tavapäeval õlu (parem, kui Jaapanist).

aga kaugel seegi aeg. seniks käin oma joogiga restoranis ja poes vaatan, et hiina Cabernet Sauvignoni sildil ikka enam kui 7% oleks ;)

tegelikult kasvab viinamari suht igal mäel, mis just alati Barolo või Napa Valley ei pruugi olla.

minu kummalisim koht veiniistanduse leidmiseks oli Negevi kõrbes. jajaa, juudid oskavad samuti kõike.
11 märts, 2007 22:57
Anonüümne ütles …
Stockmannis oli u. 5 aasta eest saada Dragon Seal punast veini, kuid ju siis müük ei edenenud ning hiljem pole ma seda müügil näinud. Hiina tulles aga avastasin märksa meeldivamaid maitseelamusi, ei konkureeri küll itaalikute ja hispaanikute parimatega, kuid meeli erutas korralikult. Olen isegi uurinud Eesti osapooltelt nende võimaliku turustamisest, kuid Hiina vein on keskmise eestlase jaoks sama müstiline kui yin ja yang märk. Seevastu Hiina kuulsaim õlu Tsingdao pidi küll saadaval olema (pole ise uurinud, sest õlust suurt lugu ei pea).
12 märts, 2007 04:50
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave