Marko Mihkelsoni blogi

Ma olen viimasel ajal palju juurelnud selle üle, milline on seos eestlase hapra hingerahu ja Eesti julgeoleku vahel. Viimased kaks nädalat on paraku vaid kinnitanud arusaama, et kui me ei tee midagi ühiskonnas süvenevate ohtlike lõhede ärahoidmiseks, siis võime eneselegi ootamatult olla silmitsi väga karmide tagajärgedega. Põhiline vastutus lasub siin liidritel. Viimase 800 aasta ajalugu näitab, et Eesti asub geopoliitiliselt seismilisel alal ja pole mingit põhjust arvata, et tulevikus see muutub. Nii nagu looduses kipuvad maavärinad korduma, nii on ka Eesti julgeolek alati väiksema või suurema surve all. Seismilisus sunnib ettevaatlikkusele ja uue katastroofi ärahoidmiseks vajalike sammude astumisele. Ajaloo valusatest kogemustest oleme õppinud, et ainus võimalus ellu jääda on siduda Eesti ühiskond liberaalse demokraatia väärtusruumiga. Selle materiaalseks kehastuseks on meie liikmelisus NATOs ja Euroopa Liidus.  Märtsi lõpul möödub 15 aastat Eesti liitumisest NATOga...

Läinud suvel avati Tallinnas Maarjamäel kommunismiohvrite memoriaal. See on pühendatud rohkem kui 75 000 Eesti inimesele, kes mõrvati, vangistati või küüditati karmidel saatuseaastatel 1940-1991. Vaikides võime sinna lisada ka need enam kui 600 punase terrori ohvrit, kes kaotasid enamlaste käe läbi elu juba Vabadussõja päevil või Nõukogude Liidu poolt korraldatud 1924. aasta detsembrimässus.  Me võtsime selle suurepäraselt õnnestunud memoriaali kohe omaks ja tegime seda harvanähtavas üksmeeles. Tuhandete hukkunute vaikivad nimed mustal kivil ei jäta puudutamata kedagi, kellele on kallis iseseisev Eesti Vabariik. Sellel memoriaalil on korraga mitu tähendust. Üks nendest puudutab vahetult ka meie tänast arutelu Eesti kohast maailmas. Me ei tohi hetkekski unustada, et Eesti julgeolek ja iseseisvus nõuavad meilt iga päev sõna otseses mõttes hoolt ja armastust. Meie kohus on teha kõik endast oleneva, et mitte kunagi enam ei peaks Eesti inimesed kannatama võõra võimu ikke a...

Eesti uue arengutõuke üheks oluliseks hooandjaks peab saama tark välismajanduspoliitika. Riigikogu valimiste järel ametisse astuval valitsusel on hea võimalus teha meie majandusele nii olulises valdkonnas nagu väliskaubanduses ammu küpsenud muudatused.  Esmalt on tähtis üldise ambitsioonitaseme tõstmine. Tõsiseks ohumärgiks on Eesti järsk kukkumine maailma majandusvabaduse indeksis. Esimest korda alates 1990. aastatest on Eesti välja langenud riikide esikümnest. Seda on mõjutanud muuhulgas lahkuva valitsuse tõmblused maksupoliitikas. Eesti uus valitsus peaks seadma ambitsioonikad eesmärgid – taastama meie positsioonid majandusvabaduse indeksi esikümne tipus ning looma Eestist maailma parima ärikliimaga riigi. Viimast mõõdab näiteks äritegevuse lihtsust analüüsiv võrdlustabel   Ease of Doing Business . Ka seal oleme viimase aastaga kukkunud 16. kohale (langus on neljandiku võrra), kuigi võiksime hoopis liikuda esikoha suunas. Lisandväärtust loovate välisinvestee...

Maailmast ja selle muutumisest rääkides keskendutakse sageli üksnes riikidevahelistele suhetele või keerukate rahvusvaheliste seoste mõtestamisele. Geopoliitika ja globaalsete reeglite rägastik määravad palju, kuid mitte kõike. Sageli jätavad analüütikud kahe silma vahele riikide tõelise alusmüüri – kodaniku. Kui me aga ei näe muutusi inimeste igapäevaelus, nende käitumises, harjumustes ja ambitsioonides, siis kaotame suure pildi seletamisel vajaliku detailitunnetuse.  Meil tuleb mõista, et võrreldes varasemate aegadega on inimesed 21. sajandi alguseks võitnud enda kätte suurima vabaduse otsustada oma igapäevaelu detailide üle. Iga päev laienevad meie ümber uue globaalse maailma piirid. See uus maailm on sõltumatute inimeste maailm. Kunagi Paide gümnaasiumis esinemas käies rääkisin 10. klassi õpilastele sellest, kui oluline oleks neil tulevikku silmas pidades õppida tundma teisi kultuure ja võimalusel omandada hiina keel. Tunni lõppedes tuli minu juurde klassi üks poi...

HEAD SÕBRAD JA MÕTTEKAASLASED! Täna täpselt kahe kuu pärast seisavad ees Riigikogu valimised. Kandideerin Reformierakonna tugevas nimekirjas Kaja Kallase kõrval oma koduringkonnas - Harju- ja Raplamaal. Eestil on nendel valimistel ees tõsine otsustamishetk: kas eelistada avatud mõtlemist, julgeid uusi ideid ja lõigata seeläbi kasu kiirelt muutuva maailma arengust või alluda pigem hirmudele, jääda ümbritseva suhtes kartlikult endassetõmbunuks ja piirata nii iseenda võimalusi. Ma olen veendunud, et Eestil on tänases maailmas avatud uuendusmeelsuse ja samas eestlasliku tasakaalukusega väga palju võita. Eestit teatakse kui kiirelt arenenud edukat väikeriiki, kellest räägitakse kui ühest digitaalse maailma liidrist. Selle edu hoidmiseks ja mis kõige tähtsam - meie inimeste heaks töölepanemiseks on vaja oskusi, ambitsiooni ning positiivset tulevikkusuhtumist.  Eesti eesmärk on olla nooruslikult äge, puhas ja turvaline, parim paik laste kasvatamiseks ja eneseteostuseks kõig...

Saksamaa lahkuv liidukantsler Angela Merkel on teinud palju head Euroopa ühtsuse hoidmiseks, kuid vähemalt kahes olulises küsimuses on ta läinud sügavalt lati alt läbi. Esiteks raputab rändeväravate avamine 2015. aastal lausungiga “ Wir schaffen ” (“Me saame hakkama”) siiani kogu Euroopat Brexitist ÜRO rändekompaktini  ja teiseks, Nordstream 2 ehitusele rohelise tule andmine üksnes kütab Venemaa agressiooniiha. Kuigi Saksamaa sotsiaaldemokraadist välisminister Heiko Maas teatas detsembri alguses, et torujuhe ehitatakse nii või teisiti, ei ole see siiski veel päris lõpuni kindel. Peaaegu üheaegselt  esitasid läinud nädalal Nordstream 2 suhtes oma negatiivse seisukoha nii USA Kongressi Esindajatekoda kui ka Euroopa Parlament. Mõlema parlamendi ühendavaks jooneks Läänemerre rajatava torujuhtme taunimisel oli Venemaa agressiivse välispoliitika vastustamine ning seeläbi Euroopa energiasõltuvuse vähendamine Vene riigi suvast. Kui Euroopa Parlament kutsus oma ...

Moscow failed to abandon its longing for an empire in the 1990s and integrate into the West. Transnational relationships often combine the inertia of history, the multifaceted nature of the present and the personal chemistry of leaders. This is particularly evident with major powers, where the course of relationships also has global effects. Due to its geostrategic position, Estonia has repeatedly been the topic of conversation between great powers. Our freedom of choice has often depended on this. One of the most fascinating periods in the contemporary history of Estonian foreign policy is undoubtedly the decade following the restoration of our independence—the 1990s. This was the time when our own choices and Western dominance in international relations determined Estonia’s successful escape from the grasp of the Russian empire. The fact that it was not self-explanatory is well documented in the notes of the meetings and phone conversations between US president Bill Clin...