Marko Mihkelsoni blogi

G20 äsjane tippkohtumine Lõuna-Koreas andis mõneti oodatud tulemuse. Mitmekümneleheküljeline lõppdokument räägib harjumusliku deklaratiivsusega maailma majanduse kasvule tõukamisest, keskkonna säästmisest, korruptsiooni piiramisest. Samas näitas kohtumine, et maailm on endiselt valuutasõdade ohutsoonis ning kaubanduse võimalikus kapseldumises.  Wall Street Journal on  oma  arvamuses väga kriitiline - USA president Barack Obama sai Soulis järjekordse ninanipsu muult maailmalt, suutmata leida liitlasi oma rahanduspoliitikale. Samas on selge, et maailma suurima majanduse ning julgeolekupoliitilise jõuna on just Ameerika Ühendriikidel täita liidriroll suuremate vastasseisude vältimiseks. Maailma suurimate majanduste liidrid otsustasid valuutakursside ning kaubandusküsimuste teema juurde tagasi pöörduda järgmisel kohtumisel poole aasta pärast Prantsusmaal. Paraku näitas Souli kohtumine, et G20 hulgas on tugevama ühisosa saavutamine palju keerulisem kui G7 omaaegsetel koht...

Postimees avaldas eile julgeolekuanalüütiku Eerik-Niiles Krossi kriitilise artikli  NATO ja Venemaa suhetest, mis on tekitanud väga vajaliku arutelu. Alljärgnevas on mõned minu mõtted seoses Krossi artiklis käsitletuga. Minu arvates on NATO-Vene suhetes väga palju soovmõtlemist ja seda mõlemalt poolelt. NATOs arvatakse, et Vene-Gruusia sõda oli pigem Tbilisi probleem ning Bukaresti tippkohtumise ebaõnnestumine on ajalugu. Samas usutakse, et Venemaa pole üldse nii agressiivne kui seda tema sõjalised õppused või ametlikud doktriinid välja näitavad. Venemaal aga arvatakse, et NATO on suuresti minevik ning euroatlandi ühtsusest on järel vaid mälestus. Mõlemas lähenemises on tubli annus ohtlikku eksirännakut, mis võib ühel hetkel muutuda väga tõsiseks konfliktialgeks.  NATO-Vene strateegiliste suhete või partnerluse aluseks ei saa olla mitte ühine koostöö kusagil Afganistanis, mis on nii või teisiti ajutise iseloomuga ja kus Venemaa on vaid kõrvaltvaataja, vaid ühiste väärtu...

Ameeriklased ütlesid eilsetel vahevalimistel - president Barack Obama peab muutma poliitilist kurssi. Enam kui 70 protsenti on rahulolematud riigi majandusliku olukorra ning valitsuse tegevusega. See tõigi kaasa valitseva erakonna suurima kaotuse vahevalimistel alates 1948. aastast.  Vabariiklased võitsid ülekaalu esindajatekojas, mis nüüdsest teeb oluliselt keerulisemaks presidendi kavandatud muudatustepoliitika. Nagu ütles Nancy Pelosi asemel esindajatekoja spiikriks tõusev John Boehner: Obama peab oma poliitilist kurssi muutma. "Change" on siin mõistagi väga tähendusliku sisuga.   Presidendile oli ehk eriti mõrudaks pilliks asjaolu, et tema enda endine senaatoripositsioon Illinoisis läks vabariiklastele. Samuti on teepartei (Marco Rubio ja teised) esindajad tõusnud vabariiklaste liinis Kongressi, tuues demokraatidele täiendavat peavalu. Teeparteid on seostatud konservatiivsema joonega, mis on olnud eriti rahulolematu Obama adminitsratsiooni tegevusega. Lisaks said ...

Huvitav, miks jäi meedia tähelepanuta Venemaa kultusbändi DDT ja tema hinge Juri Ševtšuki kolmapäevane kontsert Tallinnas. Meie avalik-õiguslik ringhääling on rääkinud Pet Shop Boysi uue video võtetest kui ka Sofia Rotaru kontserdist, kuid miskipärast ei leitud ruumi Ševtšukile. Ma pole mõistagi kõiki saateid vaadanud, kuid uudistest ei paistnud seda teemat küll. Ševtšuk on kindlasti palju põnevam figuur kui Rotaru ja PSB kokku. Julgen nii öelda. Mitte sellepärast, et ta on kultuskuulsusega suurepärane muusik ja laulude looja, vaid ka tema põhimõttekindla hoiaku pärast Venemaal. Siinkohal olgu vaid üks väike näide sellest: Ševtšuki ja DDT kontsert Saku suurhallis oli aga üks viimase aja paremaid elamusi. Kaks ja pool tundi tõeliselt head muusikat ei kuule Tallinnas kuigi sageli.

Kindlasti mitte. Euroopa Liidu valitsusjuhtide äsjane kogunemine Brüsselis andis küll palju kõneainet seoses Prantsuse-Saksa uue initsiatiiviga täiendada ühenduse aluslepingut, kuid samas ei tähenda see siiski katset avada Pandora laegas. Vähemalt on enamik liikmesriik just sellisel seisukohal. Tegelikult taandub kogu probleem sellele, kuidas tagada tulevikus eurotsoonile kriiside tingimustes  toimekindlust. Kuna prantslased ja sakslased said Kreeka kriisis kõige enam kõrvetada, siis on nad mõistetavalt huvitatud ka oma koormuse jagamisest.  Eestil kui konservatiivse eelarvepoliitikaga riigil, kes peagi liitub eurotsooniga, on kindlasti suur huvitatud võimalikke uusi riske maandava süsteemi loomisest. Eelmisel reedel kiitis Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) heaks valitsuse seisukohad seoses eelseisva ülemkoguga, kus muuhulgas oli jutuks ka alusleppe muutmise eeldus. Tõsi, pärast äsjast ülemkogu tuleb ELAK selle küsimuse juurde tagasi juba 8. novembril, et saada...

Läinud laupäeval toimus Helsingis ajalooline sündmus. Esimest korda pidasid kaks sõsarerakonda - Soome Kokoomus ja Eesti IRL oma juhatuste ühisistungi. Euroopa Rahvaparteisse kuuluvad kaks erakonda on koostööd teinud juba pikki aastaid, kuid sellist ühisistungit ning ka ühist arutelu pole varem toimunud. Kokoomuse esimees Jyrki Katainen ning IRLi esimees Mart Laar andsid vastastikku ülevaate poliitilisest seisust vastavalt siis Soomes ja Eestis. Mõlemal juhul on poliitiline debatt sisenemas valimiseelsesse aega, sest Riigikogu ja Eduskunta valimiste vahe on vaid mõni nädal. Pean ütlema, et eriti huvitav oli Kataineni analüüs pärastlõunasel seminaril, kus ta andis oma ettekujutuse Soome sisepoliitika võimalikest arengutest. Kokoomus on hetkel Soomes liiderpartei ning seetõttu pole välistatud, et põhjanaabrite praegusest rahandusministrist Katainenist võib saada ka uue valitsuse peaminister. Ühisaarutelul keskendusime rahandus- ja majanduspoliitilistele küsimustele. Kokoomuse liikmete...

Kes pole Moskvas pikema aja jooksul käinud, see kindlasti leiab nii mõndagi üllatavat. Seejuures ka kindlasti positiivset. Kui veel neli aastat tagasi, kui ma viimati Venemaa pealinna sattusin, tervitas saabujaid Šeremetjevo lennujaama väsinud peahoone. Nüüd ootab aga Tallinnast saabujaid uhke ja avar terminal, mis teeb Venemaale saabumise kindlasti oluliselt meeldivamaks ja ladusamaks. Selle krooniks oli ka lahke teenindus. Moskvasse saabujal on viimasel paaril aastal olnud hea võimalus vältida pealinna suurimat peavalu – ummikuid. Kiirrong viib 35 minutiga otse Valgevene vaksalisse kesklinna serval. Mul siiski autoga vedas. Ürituse korraldajate pakutud transport toimis laitmatult. Täna õnnestus päeval lennujaama jõuda isegi alla tunni. Uskuge, see on päris unikaalne juhtum. Autojuht kinnitas, et temal on ükskord kulunud ka 3 ja pool tundi. Suurlinna asi. Lisaks saatkonna külastamisele ja seminarile oli pisut aega ka külastada omaaegsest Moskva elust (1994-97) tuntud paiku ning ...