Marko Mihkelsoni blogi

Vaevalt kuu aega pärast Venemaa, Valgevene ja Kasahstani tolliliidu töölehakkamist on juba tunda selle tugevat politiseeritust. 6. juulil kirjutasin siin , et Moskva algatusel rajatud tolliliit võib lisaks majanduskoostööle omada ka poliitilise integratsiooni eesmärki. Nüüd näib, et see oletus on hakanud realiseeruma varem kui võis arvata. Eile tegi Venemaa tarbijakaitse teenistuse ülem Gennadi Oništšenko Valgevene ja Kasahstani kolleegidele ettepaneku keelustada veini ja mineraalvee import Moldovast ja Georgiast. Teatavsti on Venemaa juba piiranud nimetatud riikide peamiste ekspordiartiklite sisseveo. Moldova ja Georgia on selgelt väljendanud soovi liituda euroatlantiliste struktuuridega ning teevad selle nimel ka pingsat tööd. Just see on tegelik põhjus, miks Moskva kasutab kaubandusrelva nende mõjutamiseks. Suutes viimasel ajal neutraliseerida Ukraina kaldumise Lääne poole püüab Moskva nüüd uue vahendi - tolliliidu abil survestada jätkuvalt Georgiat ning viimaste parlamendivalimi...

Täna on maailma uudistekanalite üheks räägitumaks teemaks Põhja-Korea järjekordne ähvardus oma lõunanaabri ja USA suhtes: me oleme valmis alustama "püha tuumasõda". Märtsist alates, mil Põhja-Korea uputas torpeedorünnakus Lõuna-Korea sõjalaeva Cheonan, on ähvardused ja pinged poolsaarel üha kasvanud.  Homme algavate ning neli päeva kestvate USA ja Lõuna-Korea mereväe ühisõppuste eel (ameeriklased toovad Jaapani merele ka lennukikandja George Washington) on aga kommunistlik diktatuuririik haaranud vaat et viimasest õlekõrrest: mängus on ähvardus tuumasõjaga. Näib, et kaugemale pole sõnades enam võimalik minna. Siiani on kõik ähvardused osutunud vaid mullideks, kuid neid lõpuni alahinnata oleks ilmselt samuti viga.  Olukorra tõsidusest räägib ainuüksi seegi fakt, et läinud nädalal viibisid Lõuna-Koreas ühel ajal visiidil nii USA välis- kui kaitseminister (AP pildil). Washington on otsustanud Põhja-Koread veelgi kõvemini pitsitada, kuna viimased on lisaks pingete kruvimisele ...

Viimased neli päeva Tartu Ülikooli suveülikooli järjekordsel kursusel loenguid lugedes oli mulle tõeliselt kosutav.  Seekord oli tudengeid nii USAst, Euroopast kui Aasiast ning nende kõigi pühendumus oli vaatamata Eesti superilmadele sajaprotsendiline. Loengu teemaks oli Venemaa ning tema välispoliitiliste ambitsioonide mõistmine. Peamiselt rahvusvahelisi suhteid tudeerivate tudengite ja magistrantide ettevalmistus oli sedavõrd hea, et lausa nauditav oli nendega erinevatel üksikteemadel diskuteerida.  Lasin kõigil kirjutada ka essee oma vaatenurgast sellele, kuidas nemad näevad tänast Venemaad ning sellest lähtuvalt rahvusvahelisi suhteid. Ehk saan mõned nimetud repliigid hiljem ka siin avaldada.

Hiljutine uudis Iskander-tüüpi taktikaliste ballistiliste rakettide paigutamisest Luuga lähistele meie piiride taha pole iseenesest ootamatu lugu. Kirjutasin sellest võimalusest juba 26. veebruaril , mil esimest korda vihjati sarnase relvapaigutuse võimalikkusele.  Nüüd siis on see teoks saamas, mis muudab märkimisväärselt strateegilist situatsiooni regioonis. Iskanderi raketid on seni Luugas asunud Totška rakettide asemel viis korda kaugema lennuga ehk võivad tabada sihtmärki 500 kilomeetri raadiuses. Sisuliselt tähendab see Eesti mandriala ja Läti, aga ka näiteks Helsingi jäämist Iskanderi laskeulatusse. Kas see on vastus USA raketipaigutusele Poola või on lihtsalt osa Vene armee ümberrelvastamisest, polegi esiotsa kõige tähtsam. Oluline on see, et vaatamata ilusatele sõnadele moderniseerimisest ja näiteks viisavabaduse soovist Euroopaga, paigaldatakse samal ajal meie piiridile strateegilist ründerelvastust. Loomulikult ei jää see tegevus meie poolt tähelepanuta ning leiab a...

Homme hommikuseks intervjuuks BBC venekeelsele raadiole veidi materjale lugedes tänasest Merkeli ja Medvedevi kohtumisest Jekaterinburgis avastasin muu hulgas ühe huvitav uudise : kaks riiki on valmis kirjutama esimese ühise ajalooõpiku. Sakasmaa ja Venemaa suhted on viimastel aastatel olnud väga intensiivsed, laiendatud on majanduskoostööd ning tippkohtumised poliitilisel tasemel pole ühelgi teisel Euroopa riigil Venemaaga nii sagedased kui Berliinil. Jekaterinburgis räägitust ja kokkulepitust võiks kirjutada pikemalt, kuid võtan Berliini ja Moskva suhete teema ühes järgmises blogiloos luubi alla. Samas on see ajalooõpiku teema ikka sedavõrd silmatorkav, et kohe kuidagi ei saa seda mainimata jätta. Saksa poliitilised fondid püüdsid juba 1990-ndatel aastatel näiteks kokku viia Venemaa ja Balti ajaloolased õpikute kirjutamise koha pealt. Naumanni fondil oli koguni projekt, kus ma ka ise osalesin. See siiski kuhugi välja ei viinud. Nüüd on siis Moskva ja Berliin lausa riigi tippude ...

Täna oli siis selleks viimaseks päevaks, mil jõudis lõpule täpselt kaks kuud kestnud Eesti euroga liitumise poliitiline otsustusperiood. Rahandusministritel jäi veel ära vormistada eurole ülemineku päev (1. jaanuar 2011) ja ümberarvestuskurss (1 euro võrdub 15,6466 krooniga). Nüüd jääb kuni 1. jaanuarini üle vaid siseriiklike tehniliste ettevalmistuste lõpuleviimine. Eurotsooniga liitumine on tubliks kinnituseks Eesti kui Euroopa Liidu liikme küpsusest. Ühest küljest räägib see sisepoliitilisest arukusest, mis on varemgi väljendunud suuremate rahvusvaheliste eesmärkide saavutamisel. Tegelikult on ka näiteks Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni töö heaks tõenduseks sellest, et koalitsiooni ja opositsiooni huvid koonduvad enamasti Eestile parimate positsioonide ja seisukohtade taha.  Teisest küljest on kuus aastat Euroopa Liidu liikmena andnud Eestile piisava annuse enesekindlust. Euroalaga liitumine taandab nn uue liikme staatuse meie jaoks juba kaugesse minevikku. Eest...

Maailm on veel tänagi suure jalgpalli lummuses. Just nendel minutitel, kui kirjutan seda sissekannet siia blogisse, käib Tallinnast veelgi kuumemas Madridis maailmameistriks tulnud Hispaania jalgpallimeeskonna vastuvõtt. Sealset jalgpalliarmastust arvestades on tegemist ilmselt Hispaania kõigi aegade ühe suurima sündmusega. Kuid mitte ainult. Hispaania võidu üle on tegelikult põhjust rõõmustada igal eurooplasel. Eestilgi ju väike osa selles, sest Hispaania pääses Lõuna-Aafrikasse sealhulgas meid kahel korral võites. Tõsi, nagu varem kirjutasin, hoidsin sellel turniiril pöialt Argentiinale. Paljuski just andekate mängijate, nagu Messi ja teiste pärast. Kahjuks neil ei vedanud, kuid seda enam on hea meel esikolmiku üle, mis ju puhtalt Euroopa oma. Mäletatavasti poetas "kuldse käega" Maradona mingil hetkel, et Euroopa jalgpall on surnud. Kas nüüd peaks küsima vastupidiselt? Tegelikult mitte. Jalgpall on ümmargune ning sageli otsustab tugevate heitluse õnn. Uruguail oli nä...