Marko Mihkelsoni blogi

Venemaa valimiskampaania on võtmas ikka üha pööratumaid tuure. Hea tuttava soovituste kaudu leidsin viite ühele Vene blogosfääri allikale. Sergei Hudijevi ajaveebis avaldati teisipäeval Ühtse Venemaa Kemerovo regionaalse organisatiooni poliitikanõukogu sekretäri kiri kohaliku söetööstusettevõtte tegevdirektorile. Selles öeldakse sõna sõnalt, et ettevõtte keeldumist Ühtse Venemaa valimiskampaania rahastamisest käsitletakse kui Putini kursi mittetoetamist. Tänane ajaleht Gazeta on oma artiklis teatanud, et tegemist olla võltsinguga. Kui tegemist ongi võltsinguga, jätab taoliste teemade isegi sarnane tõstatamine ikka päris kõheda tunde. Kas tõesti on ajalugu selle väärastunumal moel kordumas?

Just nii hoiatab Venemaa ühe opositsioonijõu - Paremjõudude Liidu (SPS) reklaamiklipp (vaata videot loo lõpus) lähenevaid Riigiduuma valimisi silmas pidades. Venemaa ei hääleta mitte Putini poolt, vaid NSV Liidu tagasi igatsemise poolt, ütlevad Venemaa vabad konservatiivid oma valijatele. Paremjõudude Liidul on olnud suuri probleeme oma kampaanias. Arestitud on ajalehti, vahistatud toetajaid ning kandidaate sunnitud taanduma. Väga demokraatlikud ja vabad valimised, kas pole? Loodetavasti leiab see äramärkimist vaatlejate raportites. Eeloleval laupäeval osaleb SPS esimest korda "Teisitimõtlejate marsil" Moskvas. Juba praegu on teatatud, et oodata on võimude provokatsioone. Muidugi, SPS vaatamata kõigile püüdlustele ei suudaks korrata 1999. aasta tulemust ehk 8 toetusprotsenti. Kuid ikkagi, koos liberaalse Jablokoga on nad tänasel Venemaal sisuliselt ainukesed selgelt organiseerunud poliitilised jõud, kes seisaksid demokraatia ja õigusriigi põhimõtete eest.

On väga tänuväärne, et Postimees on võtnud viimastel päevadel avaldada huvitavaid arvamuslugusid lääneriikide poliitikast Venemaa suunal. Eile ilmus kokkuvõte Euroopa Välissuhete Nõukogu äsjasest raportist , täna aga Euroopa Reformi Keskuse direktori Charles Granti artikkel . Küsimus on tõesti väga aktuaalne ning vajab tegelikult ka meie enda tõsisemat ning detailsemat analüüsi praegusest olukorrast ning sammudest, mida ja millises suunas peaksime astuma. Minemata siin ise detailidesse (püüan seda ehk üheks arvamusartikliks vormida) ei saa siiski kuidagi reageerimata jättta Granti tänases artiklis toodud mõttele. Grant pole ainus, kes näeb Venemaaga suhtlemise peamise valemina väärtuste taandamise ühiste huvide nimel. Sellest räägivad nii majanduslikke kui strateegilisi huve esiplaanile seadvad poliitikud või huvigrupid. Näiteks on Saksamaa sotsiaaldemokraadid (Steinmeier ja Schröder) võtnud äsja üles rünnaku just samadelt lähtekohtadelt kantsler Angela Merkeli vastu. "Schröderism...

OSCE professionaalse vaatlusmissiooni otsus siiski väisata Venemaad 40 inimesega vahetult enne valimispäeva viitab mitmele küsimusele korraga, sealhulgas ka selles organisatsioonis kasvavale sisekriisile. Esiteks on OSCE vahetult enne välisministrite kohtumist tuleval nädalal Madriidis parajalt sisepingetega küllastatud , mille peamiseks allikaks on Venemaa ja tema liitlaste katsed organisatsiooni mitmeid põhimtõtteid muuta. Nende hulka kuulub niinimetatud valimiste vaatlemise "kuldstandardite" muutmine. Lisaks veel ka soov OSCE kui terviku rolli ümberkujundamine Euro-Atlandi julgeolekuväljal. Loodetavasti esindavad nii Euroopa Liidu kui NATO liikmesmaad Madriidis ühist positsiooni, takistamaks segaduste ja sisevastuolude tekitamist Euro-Atlandi julgeolekuruumis. Peaasi, et hapra koosmeele saavutamiseks ei loobutaks tähtsatest põhimõtetest, nagu selleks on ka aastate jooksul välja töötatud valimiste vaatlemise praktika. Venemaa aktiivsuse peamiseks eesmärgiks on ikkagi ühelt ...

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel (CDU/CSU) ja äsja asekantsleriks tõusnud välisminister Frank-Walter Steinmeier (SPD) on pööranud tõsisesse vaidlusse riigi välispoliitiliste prioriteetide üle. Õigupoolest on küll rünnaku üles võtnud sotsid, kes eelistavad suhetes Hiina ja Venemaaga majandussuhteid inimõigustele ja demokraatiale. Tuld Merkeli pihta on korraga andnud nii endine liidukantsler Gerhard Schröder kui tema endine kabinetiülem Steinmeier . Peamiseks ajendiks on Merkeli julge otsus septembris vastu võtta Dalai Lama, millest ka siin blogis sai kirjutatud . Teiseks sotsiaaldemokraate ärritavaks teemaks on Merkeli kainem positsioon suhetes Venemaaga. Schröder kuulutas Hiinas otse, et Merkel on teinud palju kahju Pekingi ja Berliini suhetele, mis on iseenesest tavatu süüdistus endiselt liidukantslerilt oma järglase kohta. Steinmeier omakorda on aga hurjutanud Merkelit vaateaknapoliitika ( Schaufensterpolitik ) eelistamises telgitagusele diplomaatiale. Loodetavasti ei jää Merkel ...

Venemaa poliitilist elu ehk kõige paremini ja vabamalt lahkava telekanali RTVi igareedene programm "Võim Jevgeni Kisseljoviga" analüüsis oma viimases saates päris huvitavalt president Vladimir Putini ja tema toetajate võimalikke samme lähemate nädalate jooksul. Kisseljovi külalisena kordas Venemaa tuntud politoloog Stanislav Belkovski veelkord üle oma versiooni, et vaatamata kõigile juttudele Putin siiski lahkub võimu juurest. Ka on põhjendanud Belkovski oma mõtteid hiljutises intervjuus ajalehele Die Welt , mille kohaselt on Putin lihtsalt liiga rikas (tema varandust on hinnatud 40 miljardile dollarile) selleks, et jätakata presidendina või selle niiditõmbajana. Muide, eelmisel nädalal avaldas Belkovski juhitud instituut väga kriitilise ettekande Venemaa relvajõudude tegelikust olukorrast , mis leidis suurt vastukaja eeskätt rahvusvahelises ajakirjanduses. Selle üheks peamiseks teesiks on Hiina ohu alahindamine ning Lääne võimsuse ülehindamine. Lisaks siis muidugi püsiv ...

Vähem kui kuu aega jääb uue iseseisva riigi väljakuulutamiseni Euroopas. Eilseid valimisi Kosovos võib lugeda viimaseks sammuks teel iseseisvusele enne 10. detsembrit, mil kukub ÜRO poolt antud aeg lahenduse leidmiseks Pristina ja Belgradi vahel. Kosovo poliitilised liidrid on teatanud, et ei viivita enam iseseisvuse väljakuulutamisega . Kosovo staatuse küsimus on mõistagi laiema tähendusega, mõjutades nii regionaalset julgeolekut kui ka võimalikke arenguid näiteks Venemaa ja Gruusia või Venemaa ja Moldova suhetes. Regionaalselt saab kindlasti lisaks Kosovo enda sisemisele stabiilsusele olema tõsiseks väljakutseks Bosnia ja Hertsegoviina ühtsuse säilitamine. Poliitilise kriisi süvenemine pärast politseireformi põhjalaskmist ning peaminister Nikola Spirici tagasiastumist on paraku lisanud tuld arvamustele ebastabiilsusue suurenemisest ning näiteks Pepublika Srbska eraldumispüüdlustele. Samas on Bosnia enda poliitikud siiski märku andnud, et nendel kartustel polevat alust ning riiki...