Marko Mihkelsoni blogi

Juhuslikult või mitte, kuid peaaegu samadele päevadele langesid Prantsusmaa ja Eesti suursaadikute kogunemised vastavalt siis Pariisis ja Tallinnas. Kui Prantsusmaa uuele presidendile Nicolas Sarkozy'le oli see esimeseks suuremaks võimaluseks oma välispoliitilise programmi tutvustamiseks, siis paraku Eesti seekordne (küll traditsiooniline) suursaadikute ja esinduste juhtide kokkusaamine on toimunud saladuskatte all. Ka president Ilvese pressiteenistus (samuti nagu pea- või välisministri oma) ei ava katet teemadelt, millest koosviibimistel räägitud. Kuid ehk siis polnud midagi olulist, millest avalikkus teada võiks. Muide, parlamendi välis- ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmetel oli võimalus saadikutega vaid tunnikese püstijala lõunat süüa. Seepärast jääb üle analüüsida Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy esmaspäeval peetud kõnet oma riigi suursaadikutele . Muide, kui prantsuse keel pole kodus, saab veebis leiduvatelt tõlkesofti pakkujatelt kiiret abi. Sarkozy esimene progra...

Palju õnne värskele maailmameistrile Gerd Kanterile ning sama tublile Aleksander Tammertile! Mõlemad kinkisid meile suurepärase võistluse ning Eestile taas suurepärase põhjuse iseenda üle uhke olla. Usun, et tänasest sai ametlikult alguse Gerdi valitsemisaeg kettaheites. Arvestades tema ja ta meeskonna sihikindlust, siis Eesti saab veel pikki aastaid rõõmu tunda kui maailma vägevaim kettaheitemaa. Suurepärane!

Teinekord võib kuulda arvamust, et Vene propagandaveskid tulistavad tühja ega suuda kõigutada Eesti kui tarmuka ja positiivse väikeriigi kuvandit meie partnerriikide seas. Tõsi, enamus laske läheb tõepoolest taevasse. Kuid massiivne ja sihikindel "teemakäsitlus" jätab paratamatult siia-sinna ülesse küsimusi või isegi arvamusi, et kas Eesti mitte tõesti ei ole natsistumas. Mõni aeg tagasi kuulsin ühelt Tallinnas resideeruvalt lääneriigi suursaadikult, kuidas tema riigi välisministeerium on pidanud viimasel ajal vastama oma kodanike küsimustele Eestis valitseva olukorra kohta. Täna kuulsin ühelt oma tuttavalt, kuidas ta mõni nädal tagasi langes Budapestis kohalike noorte mõnituste ohvriks. Tema Eesti numbritega mikrobussi pilluti hamburgeritega, saateks kõlasid fašistiks kutsuvad sajatused. Tõenäoliselt pole see ilmselt erandlik üksikjuhus. Toon siinjuures veel ühe näite, millised on Vene riigimeedia võimalused. Teemaks ühe Eesti ministri sünnipäevaloo kajastus . Kõigest selles...

Tänu ajakirjanik Ahto Lobjaka ühele vestlusringi osundusele leidsin veebikeskkonnast Facebook hea näite sellest, kuidas Eesti-vastane propaganda kasutab kõige erinevamaid vahendeid. Sealhulgas siis ka populaarseid veebikeskondi. Üle poole tuhande liikme endaga kaasa rääkima kutsunud teema kõlab: "Prevent Nazis from Return" . Selle sissejuhatavaks looks on kellegi "Toomase" arvamus sellest, kuidas ta ei taha elada natslikus Eestis. Siin see on: "Honestly, it is doleful for me to admit that I live in a country where some people decided they could sneeze at the cherished memory of soldiers who died fighting for liberation of Estonia from the fascist army. I mean members of Estonian parliament who decided to "reward" the liberators with a bill that enables to actually destroy all memorials in their honor and humiliate the feelings of people who managed to survive though they were really close to death by hands of the Nazis. How did it happen that brassbo...

Tänases The Sunday Times'is kirjutab Londonis eksiilis viibiv suurärimees Boriss Berezovski, kuidas Venemaad tagasi tuua demokraatliku arengu teele . Rõhutades, et Nõukogude süsteemi matkiv Putini Venemaa on määratud nii või teisiti kokkuvarisemisele, toob Berezovski kollapsi kaks võimalikku stsenaariumit: väline surve ning sisemine vastuhakk. Väites, et Venemaal pole vabad valimised võimalikud, võtab Berezovski appi Inglise filosoofi John Locke'i mõtte rahvaülestõusust: "Kui valitsus rikub seadust, siis selle kõrvaldamine pole mitte õige, vaid ka ühiskonna vastutustundlike liikmete kohus." Tuge vastuhakule leiab Berezovski ka ÜRO Inimõguste Deklaratsioonist. Mida siis tema arvates peab tegema? Eeskätt peab Lääs tunnistama Putini režiimi konstitutsioonivastasust, kusjuures selle esmaseks kinnituseks olevat Aleksandr Litvinenko mõrvamine Londonis. Lääs peab olema ühtne, et hoida ära Venemaa soovi kiskuda meid kõiki tagasi mineviku vastasseisudesse. Üheks mõjuallikaks P...

Augusti lõpp on käes ning sisemise paugutamise aeg jälle tulekul. Täna uudiste pealkirju tootnud Keskerakonna konkurentsitu esimehe Edgar Savisaare arvamus, et Eesti poliitiline maastik on juba jagunenud kahe poliitilise jõu vahel, on küll rohkem huupi lajatamine või õigemini õlekõrrest haaramine. Savisaare poliitinstintkid on teda ju kogu aeg tegelikult alt vedanud. Mõelgem kasvõi viimatisele "malemängule" Rahvaliiduga. Iseenesest piisavalt püsiva, kuigi viimasel ajal stagneerunud või hoopiski toetajaid kaotanud Keskerakonna soov luua kuvand kahe liberaalse erakonna (Kesk- ja Reformierakond on ju mõlemad ametlikult liberaalse maailmavaate esindajad) vastasseisust on konstruktsioon, mis ei kannata erilist kriitikat. See kõlbab rohkem turujutuks või oma toetajate hullutamiseks, kui passib nägemuseks Eesti sisepoliitilisest tulevikust. Eesti kui meie lähinaabrite poliitiline ajalugu näitab, et pelgalt kaheparteisüsteem pole kuigi tõenäoline. Väikeriik oma sisemistes vastandumis...

CIA äsja avalikustatud ettekannet 11. septembri eelloost netist otsides sattusin päris juhuslikult lugema kunagisi salajasi luureanalüüse, mis nüüdseks on kõigile avalikult kättesaadavad. Rahvusliku Luurenõukogu poolt kirjutatud enam kui 1100 erinevat stsenaariumit ja analüüsi on päris huvitav allikas nendele, kes püüavad mõista, kui hästi on üks maailma juhtivamaid luureorganisatsioone võimeline globaalseid või regionaalseid olukordi hindama. Dokumendid on perioodist 1946 kuni 1990ndate aastate algus, kusjuures uusi dokumente lisatakse kogu aeg juurde. Huvitava teema või riigi leidmiseks saab kasutada otsingumootorit. Lugesin näiteks 39leheküljelist analüüsi The Soviet System in Crisis: Prospects for the Next Two Years , mis on kirjutatud vahetult enne Berliini müüri lagunemist, 1. novembril 1989. Olgugi, et see dokument ei suutnud ette näha Nõukogude Liidu kokkuvarisemist, mõistsid autorid juba siis, et ees seisavad Nõukogude ajaloo kõige turbulentsemad kaks aastat. Seejuures üheks ...