BREXITI VARI EI KAO KUHUGI


Boris Johnson võitis valimised, kuid Brexiti vari jääb jahtima kogu tema järgnevat poliitilist karjääri. Keegi ei adu veel täpselt, millised on eilse ajaloolise hääletuse tegelikud tagajärjed. Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust on küll saanud oma lõpliku  lahenduse, kuid uute suhete kokkuleppimine Brüsseliga  ja silmapiiril terenduv Šoti iseseisvusreferendum ei tee peaministrina jätkava Johnsoni elu kuidagi kergemaks.

Konservatiivide suur võit oli ühtaegu nii ennustatav kui ka üllatav. Karismaatiline Johnson suutis veenda valijaid, et ta lõpetab segaduse Brexiti ümber. Kaose moodi poliitiline kemplemine Brexiti üle oli nähtavasti paljudele brittidele mõõdu täis ajanud ja nüüd tehti halvimatest valikutest parim. Leiboristide liider Corbyn püüdis korraga istuda kahe õrre otsas ja kukkus kolinal. Kogu Brexiti saagas jäid leiboristid tooridele selgelt alla, sest ei suutnud saada Euroopa-meelsete valijate toetust. Brexiti vastasleer hajus täielikult, mille sümboolseks kinnituseks oli Euroopa Liitu jäämist soosivate liberaaldemokraatide liidri Jo Swinsoni väljajäämine parlamendist. 

Glasgow’st pärit Swinson kaotas oma koha Šotimaal kohalikule rahvuslikule parteile. Eilne päev Šotimaal on belletristlikult võrreldav William Wallace’i (Braveheart) aegadega, sest kohalik rahvuspartei tegi puhta töö. Mäekõrgune võit (saadi 45 protsenti šotlaste häältest, samas kui toorid kogusid veerandi jagu toetust) andis Šoti Rahvuspartei liidrile Nicola Sturgeonile põhjuse taotleda uue iseseisvusreferendumi korraldamist.

2004. aastal otsustasid Šotimaa elanikud iseseisvusreferendumil jääda Ühendkuningriigi koosseisu. Lahkumist pooldas toona 44 protsenti hääletajatest. Nüüd on olukord hoopis teine. Ühendkuningriik lahkub Šotimaa kiuste Euroopa Liidust ja see võib luua reaalse võimaluse iseseisvusreferendumi läbiminekuks. Tasub meenutada, et 2016. aasta Brexiti referendumil oli Šotimaa selgelt Euroopa Liitu jäämise poolt.

Johnsoni eilne võit võib nii kujuneda Pyrrhose võiduks. Brexiti vari laotub kohe Šotimaa kohale ja löögi all on kogu Ühendkuningriigi tulevik. Igatahes on selge, et mäng pole kaugeltki läbi – GAME NOT OVER.

Kui siia lisada veel Iiri piiri teema, mis on endiselt plahvatusohtlik, ja tulevaste suhete määratlemine Euroopa Liiduga, mis ilmselt protsessina venib pikemaks kui Johnson seda sooviks, siis on ainuvõimu nautivatel tooridel kõvasti peamurdmist. 

Suurbritannia jääb seega lähitulevikus aheldatuks siseküsimuste lahendamisse, mis ilmselgelt nõrgestavad Londoni rahvusvahelist positsiooni. Eestile on oluline, et Suurbritanniaga seotud meie kodanike käekäik ja ettevõtlushuvid ei saaks kahjustatud ning väga tihe liitlaskoostöö NATO raames ei saaks ühtegi tagasilööki.

Kogu selle sehkendamise varju on aga jäänud teema, mida Eestis poleks olnud võimalik kuidagi saladusega katta. Kujutage ette, et Eesti peaminister salastab analüütilise dokumendi Venemaa sekkumisest meie otsustusprotsessi vahetult enne Riigikogu valimisi. Kas see oleks võimalik? Kahtlen. Boris Johnson seda aga tegi. Ootan huviga, mis on kirjas alles pärast Briti seekordseid valimisi avalikustatavas aruandes Venemaa sekkumisest Brexiti referendumisse. Senised avalikud allikad lubavad eeldada, et sekkumine oli massiivne.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

UUE VALITSUSE VÄLISPOLIITIKA JA VÄLJAKUTSED

Are we ready for World War III?