Marko Mihkelsoni blogi

Kui ühe väikeriigi sisepoliitika matab enda alla välispoliitilise järjepidevuse ja hägustab riigi rahvusvahelist kuvandit, siis geopoliitiliselt seismilisel alal asuvana on see oht kogu riigi julgeolekule. Eesti vajab igal ajahetkel tarka ja usaldusväärset diplomaatiat, sest meil lihtsalt on ellujäämiseks liitlasi vaja. Paraku on just lahkuv aasta meie välispoliitikas tähenduslik, kuna halvimal juhul võivad sel aastal alanud protsessid lõppeda ohtlikku isolatsiooni jäämisega.  Sisepoliitilised tormituuled ja ühiskondade polariseerumine on viimastel aastatel demokraatlikes riikides levinud nähtuseks kujunenud. Eesti, keda paljud veel hiljuti sellise kurnava lõhestustegevuse suhtes immuunseks pidasid, ei ole kahjuks enam erand.  Pöördepunktiks kujunesid kevadised Riigikogu valimised, kus oma kaotust mitte tunnistanud Jüri Ratas lasi põhja võimaluse võtta vastu Kaja Kallase pakkumine ja moodustada Euroopa liberaalide gruppi kuuluvate erakondade tugev koalitsioon. Se...

Boris Johnson võitis valimised, kuid Brexiti vari jääb jahtima kogu tema järgnevat poliitilist karjääri. Keegi ei adu veel täpselt, millised on eilse ajaloolise hääletuse tegelikud tagajärjed. Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust on küll saanud oma lõpliku  lahenduse, kuid uute suhete kokkuleppimine Brüsseliga  ja silmapiiril terenduv Šoti iseseisvusreferendum ei tee peaministrina jätkava Johnsoni elu kuidagi kergemaks. Konservatiivide suur võit oli ühtaegu nii ennustatav kui ka üllatav. Karismaatiline Johnson suutis veenda valijaid, et ta lõpetab segaduse Brexiti ümber. Kaose moodi poliitiline kemplemine Brexiti üle oli nähtavasti paljudele brittidele mõõdu täis ajanud ja nüüd tehti halvimatest valikutest parim. Leiboristide liider Corbyn püüdis korraga istuda kahe õrre otsas ja kukkus kolinal. Kogu Brexiti saagas jäid leiboristid tooridele selgelt alla, sest ei suutnud saada Euroopa-meelsete valijate toetust. Brexiti vastasleer hajus täielikult, mille ...

Ükskõik, kui palju Prantsusmaa president Emmanuel Macron ka ei sooviks Normandia neliku liidrite Pariisi kohtumiselt murrangut Ukrainas, seda ei juhtu. Selleks on Venemaa nõudmised liiga kõrged. Kuigi president Zelenski on suure surve all, ei saa temagi oma punastest joontest üle minna. Kuid mis kõige olulisem, Prantsusmaa tingimusteta näiv soov läheneda Venemaale võib hoopiski lisada indu Kremlile hübriidse külma sõja jätkamiseks lääneriikide vastu.  Viimati kohtus Normandia nelik liidrite tasandil enam kui kolm aastat tagasi Berliinis. See lõppes tulemusteta. Relvad pole vaikinud ja Donbassi okupeerimine Venemaa poolt jätkub. Sellest ajast saadik on Ukraina kaotanud sadu oma kodumaa kaitsjaid hukkunute ja haavatutena. Ainuüksi eelmisel kuul hukkus Donbassis kuus Ukraina sõdurit, nende hulgas ka sõja esimestest päevadest paljudes olulistes lahingutes osalenud 41-aastane brigaadikomandör polkovnik Jevgeni Korosteljov.  Donbassi sõjamüra Pariisi ei kostu ega näi v...