VANGIDE VAHETUS JA UKRAINA TULEVIK


Hetkel on vara öelda, milleni äsjane vangide vahetus viib. Loomulikult on tore, et Venemaa käes pantvangis olnud Ukraina kodanikud on kodus tagasi. Samas on Venemaa vanglates veel kümneid krimmitatarlasi ja teisi. Murelikuks teeb asjaolu, et Venemaale tagasi saadetute seas oli üks olulisemaid MH17 lennu allatulistamise tunnistajaid Vladimir Tsemahh. 

Väga oluline on küsimus, mis saab edasi? Miks Venemaa ikkagi oli nõus vange vahetama ja läbi selle tunnistama oma seotust sõjaga Ukrainas?

Siin võib vastuse anda Normandia neliku (Venemaa, Saksamaa, Prantsusmaa ja Ukraina) järgmine kohtumine. Prantsusmaa president Macron on seda juba ette kuulutanud, kui väga oluline rahukonverents. Pole välistatud, et Venemaaga suhete normaliseerimist taotlev Macron püüab saavutada Vene-Ukraina konflikti osas edasiminekut. Vangide vahetus võib olla siin üks sammudest. 

Ukrainal on kujunenud väga keeruline valikukoht. Ühest küljest on president Zelenskõi huvides sõja lõpetamine, teisalt teab ta väga hästi, et selle hinnaks võib Venemaa survel olla Ukraina väljajäämine Euroopa Liidu ja NATO laienemisplaanidest. Kahjuks pole Euroopa suurriigid siiani suutnud isegi poole sõnaga vihjata, et Ukrainal on perspektiiv saada kunagi ELi liikmeks. 

Venemaa presidendil pole kuhugi kiiret. Putin tunnetab Lääne soovi suhete taastamise järele ja on seetõttu eriti heas positsioonis esitada oma tingimusi. Üheks võiks eeldatavalt olla Ida-Ukrainas autonoomia loomine, mis sisuliselt külmutaks Kiievi enda heakskiidul konflikti. Donbass jääks küll Ukrainale, kuid Venemaa omaks seal sellisel juhul täit kontrolli. Teiseks tingimuseks võiks olla Pariisi nõusse saamine selles, et rahu Euroopas on võimalik siis, kui Ukraina ei saa kunagi Euroopa Liidu ja NATO liikmeks. See omakorda võiks viia sanktsioonipoliitika lõppemiseni ning halvimal juhul ka NATO heidutusmeetmete nõrgenemiseni. USAst tulnud signaalid Euroopa Heidutusmeetmete rahastamise vähendamiseks üksnes tugevdab Venemaa kuraasikust. Siit aga tuleneb otsene seos meie julgeolekuga, mis sündmuste sellise arengu korral võib sattuda taas suuremasse ohutsooni. 

Seepärast on eriti oluline Eesti ja teiste samameelselt mõtlevate riikide aktiivne diplomaatiline tegevus, et vältida ohtliku Jalta lepete vaimu taasteket Euroopas. 

Fotol: Oleg Sentsov tütrega. Reuters

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave