Marko Mihkelsoni blogi

Kui ühe väikeriigi sisepoliitika matab enda alla välispoliitilise järjepidevuse ja hägustab riigi rahvusvahelist kuvandit, siis geopoliitiliselt seismilisel alal asuvana on see oht kogu riigi julgeolekule. Eesti vajab igal ajahetkel tarka ja usaldusväärset diplomaatiat, sest meil lihtsalt on ellujäämiseks liitlasi vaja. Paraku on just lahkuv aasta meie välispoliitikas tähenduslik, kuna halvimal juhul võivad sel aastal alanud protsessid lõppeda ohtlikku isolatsiooni jäämisega.  Sisepoliitilised tormituuled ja ühiskondade polariseerumine on viimastel aastatel demokraatlikes riikides levinud nähtuseks kujunenud. Eesti, keda paljud veel hiljuti sellise kurnava lõhestustegevuse suhtes immuunseks pidasid, ei ole kahjuks enam erand.  Pöördepunktiks kujunesid kevadised Riigikogu valimised, kus oma kaotust mitte tunnistanud Jüri Ratas lasi põhja võimaluse võtta vastu Kaja Kallase pakkumine ja moodustada Euroopa liberaalide gruppi kuuluvate erakondade tugev koalitsioon. Se...

Boris Johnson võitis valimised, kuid Brexiti vari jääb jahtima kogu tema järgnevat poliitilist karjääri. Keegi ei adu veel täpselt, millised on eilse ajaloolise hääletuse tegelikud tagajärjed. Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust on küll saanud oma lõpliku  lahenduse, kuid uute suhete kokkuleppimine Brüsseliga  ja silmapiiril terenduv Šoti iseseisvusreferendum ei tee peaministrina jätkava Johnsoni elu kuidagi kergemaks. Konservatiivide suur võit oli ühtaegu nii ennustatav kui ka üllatav. Karismaatiline Johnson suutis veenda valijaid, et ta lõpetab segaduse Brexiti ümber. Kaose moodi poliitiline kemplemine Brexiti üle oli nähtavasti paljudele brittidele mõõdu täis ajanud ja nüüd tehti halvimatest valikutest parim. Leiboristide liider Corbyn püüdis korraga istuda kahe õrre otsas ja kukkus kolinal. Kogu Brexiti saagas jäid leiboristid tooridele selgelt alla, sest ei suutnud saada Euroopa-meelsete valijate toetust. Brexiti vastasleer hajus täielikult, mille ...

Ükskõik, kui palju Prantsusmaa president Emmanuel Macron ka ei sooviks Normandia neliku liidrite Pariisi kohtumiselt murrangut Ukrainas, seda ei juhtu. Selleks on Venemaa nõudmised liiga kõrged. Kuigi president Zelenski on suure surve all, ei saa temagi oma punastest joontest üle minna. Kuid mis kõige olulisem, Prantsusmaa tingimusteta näiv soov läheneda Venemaale võib hoopiski lisada indu Kremlile hübriidse külma sõja jätkamiseks lääneriikide vastu.  Viimati kohtus Normandia nelik liidrite tasandil enam kui kolm aastat tagasi Berliinis. See lõppes tulemusteta. Relvad pole vaikinud ja Donbassi okupeerimine Venemaa poolt jätkub. Sellest ajast saadik on Ukraina kaotanud sadu oma kodumaa kaitsjaid hukkunute ja haavatutena. Ainuüksi eelmisel kuul hukkus Donbassis kuus Ukraina sõdurit, nende hulgas ka sõja esimestest päevadest paljudes olulistes lahingutes osalenud 41-aastane brigaadikomandör polkovnik Jevgeni Korosteljov.  Donbassi sõjamüra Pariisi ei kostu ega näi v...

Ajusurm on ajutegevuse pöördumatu lakkamine. Kui aju on surnud, on ka inimene surnud, vaatamata sellele, et ta süda veel töötab. Prantsusmaa president Emmanuel Macron šokeeris oma liitlasi arvamusega, et NATO on ajusurmas ning ta ei tea, kas artikkel 5 on ikka efektiivne kaitseklausel. Mida me peaksime sellest välja lugema ja mis oleks Euroopa tegelik vastus keerulisele ajale? Mida iganes president Macron nädalakirjale  The Economist  antud  pikas ja avameelses intervjuus  öelduga taotles, välja kukkus see halvasti. NATO on oma 70. tegevusaastaga korduvalt tõestanud, et ta on parim ja kestlikuim kaitsepoliis alliansi liikmetele. Olgu nad siis väikesed või suured või asugu Euroopas või Põhja-Ameerikas. Vajadus usutava kollektiivkaitse järele pole liberaalsetel demokraatiatel kuhugi kadunud ja seda tunnetab ka Euroopa üks võimsamaid sõjalisi jõude Prantsusmaa.  Macroni moel väljendatud kõhklused aga üksnes süvendavad ajastule kohaseid lõhesid. V...

Who would say no to mutually respectful and rewarding relations with Russia? Who would not be happy to see Russia work reliably and responsibly towards solving global problems? Few countries would be happier than Estonia if this was to happen. But what kind of Russia are we talking about exactly, and is dialogue the only road we can take?  The term  dialogue  has recently returned to the vocabulary of the Western leaders when talking about Russia. Even Estonia’s President Kersti Kaljulaid has justified her meeting with the Russian President Vladimir Putin in Moscow this spring as a dialogue between the leaders of two neighbouring countries.  The President of Finland Sauli Niinistö holds regular meetings with Putin, and the French President Emmanuel Macron is convinced that it would be a huge strategic mistake to push Russia further away from Europe. The US President Donald Trump made his second attempt in as many years to invite Russia back to the table...

We all know what it means to live in a world that is dominated by the US. However, very few of us can imagine what would happen if China were to influence the world as America does now. This will happen by the middle of the 21st century. Are we ready for it? I The 37th president of the United States, Richard Nixon, had barely managed to get comfortable in the Oval Office at the White House when the new administration’s policy planning meetings began. At one of these meetings, Nixon jotted down the following note: “Chinese Communists: Short range—no change. Long range—we do not want 800,000,000 living in angry isolation. We want contact … [want] China—cooperative member of international community and member of Pacific community.” 1 It was late January 1969. The US was attempting to steer the ongoing Vietnam War to an end with the initiation of the Paris peace talks, and the Soviet Union launched two more probes to study Venus, establishing a new frontier of space travel. Les...