Marko Mihkelsoni blogi

Saksamaa lahkuv liidukantsler Angela Merkel on teinud palju head Euroopa ühtsuse hoidmiseks, kuid vähemalt kahes olulises küsimuses on ta läinud sügavalt lati alt läbi. Esiteks raputab rändeväravate avamine 2015. aastal lausungiga “ Wir schaffen ” (“Me saame hakkama”) siiani kogu Euroopat Brexitist ÜRO rändekompaktini  ja teiseks, Nordstream 2 ehitusele rohelise tule andmine üksnes kütab Venemaa agressiooniiha. Kuigi Saksamaa sotsiaaldemokraadist välisminister Heiko Maas teatas detsembri alguses, et torujuhe ehitatakse nii või teisiti, ei ole see siiski veel päris lõpuni kindel. Peaaegu üheaegselt  esitasid läinud nädalal Nordstream 2 suhtes oma negatiivse seisukoha nii USA Kongressi Esindajatekoda kui ka Euroopa Parlament. Mõlema parlamendi ühendavaks jooneks Läänemerre rajatava torujuhtme taunimisel oli Venemaa agressiivse välispoliitika vastustamine ning seeläbi Euroopa energiasõltuvuse vähendamine Vene riigi suvast. Kui Euroopa Parlament kutsus oma ...

Moscow failed to abandon its longing for an empire in the 1990s and integrate into the West. Transnational relationships often combine the inertia of history, the multifaceted nature of the present and the personal chemistry of leaders. This is particularly evident with major powers, where the course of relationships also has global effects. Due to its geostrategic position, Estonia has repeatedly been the topic of conversation between great powers. Our freedom of choice has often depended on this. One of the most fascinating periods in the contemporary history of Estonian foreign policy is undoubtedly the decade following the restoration of our independence—the 1990s. This was the time when our own choices and Western dominance in international relations determined Estonia’s successful escape from the grasp of the Russian empire. The fact that it was not self-explanatory is well documented in the notes of the meetings and phone conversations between US president Bill Clin...

Head kolleegid, enne kui ma tutvustan teile lähemalt 89 Riigikogu liikme poolt algatatud avalduse eelnõu Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks seoses 25. novembril Kertši väinas toimunud agressiooniga, lähen korraks ajas tagasi ja asetan selle sündmuse laiemasse konteksti. Berliini müüri langemine 1989. aastal ja Nõukogude Liidu kokkuvarisemine kaks aastat hiljem ei tähendanud kahjuks Venemaa pöördumatut liikumist demokraatliku ja õigusriigi põhimõtteid austava suurriigi arenguteele. Venemaa presidendi Vladimir Putini paljuviidatud sõnad Nõukogude Liidu lagunemisest kui 20. sajandi suurimast geopoliitilisest katastroofist ei ole üksnes tema enda kindel veendumus. Putini eelkäija Boriss Jeltsin küll nii otsesõnu ei rääkinud, kuid selle eest kõnelesid tema juhitud relvajõud. Juba 1991. aasta sügisest on Kreml kuulutanud endiseaegse Vene impeeriumi reintegratsiooni üheks oma välispoliitiliseks prioriteediks. Samm-sammu järel on impeeriumi endiste...

Salaamitaktika kui mõiste võttis väidetavalt esimest korda kasutusele Ungari kommunistlik liider Mátyás Rákosi juba 1940. aastate lõpul, kui ta võrdles oma poliitiliste oponentide võimult tõrjumist justkui vorsti viilutamisena. Rákosi ise oli ettur veelgi suuremas mängus, mille taga oli Nõukogude impeeriumi laienemine Euroopa tükeldamise arvel. See oli alanud juba Eesti Vabadussõja algusega sada aastat tagasi. Berliini müüri langemine 1989. aastal ja Nõukogude Liidu kokkuvarisemine kaks aastat hiljem pakkusid Venemaale ajaloolise murdehetke võimaluse – vabaneda impeeriumi painest ja rajada õigusriigi põhimõtete kohaselt täiesti uues kvaliteedis rahvusvaheline positsioon. Üleöiselt tekkinud pakkumine . Kuigi Boriss Jeltsin aitas kaasa Nõukogude Liidu laialisaatmisele, et seljatada oma poliitiline vihavaenlane Mihhail Gorbatšov, ei kõhelnud ta hetkegi alustada endisaegse impeeriumi taastamist. President Putini paljuviidatud sõnad Nõukogude Liidu lagunemisest kui 20. sajandi...