RAHVUSVAHELISTE SUHETE ÕPETAMISE TÄHTSUSEST

Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajatel on kanda suur vastutus meie noorte kasvatamisel maailmas eesseisvate suurte muutustega kohanemiseks. Seejuures on lisaks ajaloole kui põhiainele väga oluliseks külgnevaks valdkonnaks kaasaegsete rahvusvaheliste suhete õpetamine ja noortes laiapindse maailmataju loomine.  

Maailm muutub kiirusel, mida varem pole keegi kogenud. Globaalsete arengute mõistmine on seda keerulisem, mida enam on muutujaid. Enam ei piisa sellest, et teada  riikide või rahvusvahelise organisatsiooni ambitsioone ja suutlikkust. Korraga on muutumises kõik – riikide omavahelised suhted, globaalsed nähtused nagu näiteks kliima soojenemine või küberruum, mitmetasandiline meediakeskkond, robotite ja tehisintellekti mõju tuleviku töö iseloomule ja nii edasi.

Eesti on väikeriigina alati olnud sõltuv sellest, milline on meid ümbritsev rahvusvaheline majanduskeskkond ja kui palju on meil oma julgeoleku tagamiseks kindlaid liitlasi. Globaalse võrgustumise ajastul, kus sotsiaalmeedia ja rahvusvaheline majandus muudavad maailma pidevalt väiksemaks, on elus hästi läbilöömiseks vaja üha enam uusi oskusi ja samas laia rahvusvahelist silmaringi.

Kaasaegsete rahvusvaheliste suhete õpetamine annab noortele parema ettevalmistuse ja sügavama kultuurilise baasi, mis võimaldab neil tulevikus edukamalt suhelda teistesse kultuuridesse ja usunditesse kuuluvate inimestega. Seda saab teha, integreerides erinevad ained ja õppevormid alates ajaloost ja keeleõppest kuni riigikaitseni. Seoste loomine ja iseseisva mõtlemise soodustamine loovad paremaid eeldusi hilisemas läbilöömises konkurentsitihedal tööturul. 

Samas on rahvusvaheliste suhete õpetamine väga oluline osa ka positiivse patriotismi kinnistamisel. Eestile on määrava tähendusega, millises suunas maailm edasi liigub Meid varitsevad ühtaegu tõsised ohud kuid ka suured võimalused. Ajalugu on andnud meile mitu karmi õppetundi. President Lennart Meri ütles 24. veebruaril 2001, et  “me ei saa jõukat ja õnnelikku Eestit üles ehitada, kui meil puudub nägemus globaalsest maailmast.”

Meri tunnetas ajaloolasena väga hästi, mida tähendab väikeriigi jaoks võimaluste aken suurtes suhetes. “Mei ei tohi muutuda laisaks, lodevaks ja mittenõudlikuks. Eesti ei ole kunagi üksi, aga meil ei ole aega olla laisk,” ütles Meri Eesti NATOga ühinemise järgselt.

Praegustele gümnaasiumiõpilastele on Eesti kuulumine Euroopa Liitu ja NATOsse iseenesestmõistetavad. Eneseteostusele kaasa aitavad vabadused ja turvatunne, mille oleme tänu liitlastele saavutanud, võimaldavad kogu ühiskonnal olla loovamad ja rahvusvahelielt konkurentsivõimelisemad.

Hea globaalse tunnetusega ja samas oma identiteeti hoidvad Eesti kodanikud on kindlaim tagatis selleks, et suudame oma ühiskonda hoida ka edaspidi uutele ideedele avatud ja dünaamiliselt arenevana.

2018. aasta sügisel Postimehe tellitud ja EMORi poolt läbi viidud küsitlus Eesti meelelisest kuuluvusest kas läände või itta näitas, et praegused õpilased ja üliõpilased tajuvad maailma mõnevõrra erinevamalt nendest, kes kasvasid üles Külma sõja tingimustes. 

Noorimale põlvkonnale on Eesti pigem osa globaalsest maailmast ja see on nende tajuvälja arvestades loomulik. Samas on oluline, et ühiskonnaõpetuse ja sealhulgas rahvusvaheliste suhete lahkamise kaudu saaksid noored kindlama tunnetuse sellest väärtussüsteemist ja reeglitepõhisest maailmast, mis on kogu Eesti omariikluse vundamendiks.