EESTI EESMÄRGID JA DUBAI EXPO
Kuulsin hiljuti ühelt Hong Kongi mõjukalt investorilt, et
Eesti on suutnud vaatamata väiksusele saavutada hämmastava tuntuse. Ta oli
üllatunud, kui palju räägitakse näiteks Londonis Eestist kui edukast
digiriigist. Nii mõnestki naaberriigist olevat kuulda hoopis harvemini. Seda
oli meeldiv kuulda. Samas teame väga hästi, et selle tuntuse nimel on kõvasti
vaeva nähtud ning mitte kunagi pole seda liiga palju. Eriti Eesti-suguse
väikeriigi jaoks.
Digiriigi tuntus on meile võimas tagatis 21. sajandi
hakul. Targa digitaalse ühiskonna eestvedaja roll võiks tulevikku vaadates olla
Eesti üks suur teema. Sellel on hoopis laiem mõõde kui üksnes töötav x-tee või vaikselt
sisu koguv e-residentsus. See on strateegiline visioon, mis hõlmab endas nii
kodanikule lihtsalt, arusaadavalt ja usaldusväärselt toimivat avalikku sektorit,
innovaatiliselt mõtlevalt valitsuselt arukat tuge saavat erasektorit kui
lõppeks kogu riigi julgeolekut. Küberturvalisuseta oleks tark digiühiskond
kergelt häiritav.
Eesti on saavutanud palju ning selle üle peame olema
uhked. Iga valitsus on siin panustanud. Ka Ratase valitsus, kuigi e-valimiste
ründamine ei ole Eesti huvides. Euroopa Liidu eesistumine on jällegi hea
võimalus meie suure teema võimendamiseks. Samas on minu arvates veel palju teha
seal, kus mängu tulevad erinevate valdkondade pikaajalist sihitatud koostoimet
eeldavad suured teemad. Tark digitaalne ühiskond on keerulisem kui kuiv
ekselitabel või paratamatult lühiajaline koalitsioonileping.
Eelnevat silmas pidades on mulle arusaamatu, miks valitsusel
on siiani olnud nii vaevaline otsustada riigi osalemise üle 2020. aastal Dubais
toimuval järjekordsel maailmanäitusel. Välja paistab pigem tõrjuv, ebakindlalt
üle õla naabrite suunas piidlev ja
üksnes rahalugev hoiak. See on selges dissonantsis just selle sama targa
digitaalse ühiskonna ühe eestvedaja rolli passimisega. Eesti tuntus ei lõpe ega
pea lõppema Euroopa Liiduga.
EXPOd pole mingid imerelvad ja kulu on kõrge. Kuid väga
kõrge ekspordisõltuvusega (umbes 80 protsenti SKPst) riigile oleks
strateegiliselt oluline avada ennast maailmaturul eriti seal, kus
meil veel seni pole õnnestunud laiemalt kanda kinnitada. Nii poliitiliselt kui
majanduslikult. Pealegi ei ootaks meid ees tühi väli. Terve rida Eesti
ettevõtteid on regioonis kohal või sihivad sealseid turge. Seejuures on mitmed
ettevõtted ja ettevõtlusorganisatsioonid valmis panustama riigi osalemisse
Dubai EXPO-l.
Maailma
EXPO pole kaugeltki võrreldav tavalise messiga, milliseid on ka Pärsia lahe
piirkonnas mitmeid, vaid töötab lisaks ettevõtjate kasu nimel ka riigi tuntuse
kasvatamisel.
Dubai
EXPO-l osalemine annaks meile ka väärtusliku diplomaatilise kogemuse ning
võimaldaks teha vajadusel eeltööd Eesti huvide paremaks kaitsmiseks
majanduslikult väga innovaatilises regioonis.
Seepärast
tuleks EXPO-l osalemist käsitleda mitte järjekordse paviljoni ehitamise ja
sisustamise projektina (1933. aastal
mahtus Eesti näiteks ka Kreeka paviljoni ära), vaid kaugelt laiema
huvide esindamise ning riigi tuntuse kasvatamisena.
Miks
ei võiks seoses sellega ka mõelda Eesti välisesinduse rajamisele näiteks
Araabia Ühendemiraatidesse? Pärsia lahe piirkonnas meist palju aktiivsem Läti
on Abu Dhabis kohal juba 2014. aastast ning hiljuti avasid Riias vastastikkuse alusel oma esinduse ka Araabia
Ühendemiraadid.
Dubai
EXPO peateemad kattuvad suurepäraselt Eesti tugevustega, kusjuures
digiteemadele lisandub kindlasti ka meie teine võimas tuntuse ekspordiartikkel
– puhas loodus. Näituse teema on inglise
keeles "Connecting Minds, Creating
the Future", mis omakorda on jaotatud kolmeks alateemaks: võimalus,
mobiilsus ja kestlikkus.
Dubai
otsustamatus paraku viitab sellele, et välismajanduspoliitika on Eestis jäänud
aastaid teenimatult tagaplaanile või on olnud hektiliselt killustunud mitme
ministeeriumi vahel. Riigikogu väliskomisjonis oleme sellel aastal võtnud
sügavuti lahata, mida annaks muuta paremaks Eesti välismajanduspoliitika
kujundamisel ja elluviimisel. Pikem kogemus ütleb, et väliskaubandus vajab
senisest suuremat poliitilist tähelepanu. Miks ei võiks meil olla üksnes
väliskaubandusküsimustega tegelev minister?
Hiljuti
käis minu juures Jaapani parlamendi väliskomisjoni esimees, kes muu hulgas otsis
tuge Osaka kandideerimisele 2025. aasta EXPO korraldamiseks. Rääkisin, et Eesti
on väga huvitatud kaubavahetuse kasvatamisest Jaapaniga (hetkel on see kaheksa
korda väiksem kui Hiinaga ning samal tasemel Hong Kongiga) ning Osaka edu puhul
oleks see üks täiendav võimalus meie ettevõtjatele.
Sama
oleks ka Dubaiga, sest maailmanäitused pole üksnes asukohariigile suunatud.
Dubaisse tuleb kohale miljoneid külastajaid üle maailma ning korraldajad
ootavad umbes 180 riigi osalemist. EXPO võib küll olla vanamoodne mudel tuntuse
saavutamiseks, kuid ometi riigid seda korraldavad ning kokku tulevad. Kas
tõesti tahab Eesti siit kõrvale jääda?
Kriitikud
on arvanud, et EXPO-l osalemist ei põhjenda ükski käibenumber. Sellega võiks
vaielda. Riik peab olema teinekord pigem eestvedaja kui üksnes ettevõtjate
soovide rahuldaja. Mis juhtus meie Bulgaaria saatkonnaga omal ajal, kui loodeti
üksnes kinnisvaraarendusele Sofia lähistel? Pärast ebaõnnestunud äritehingut
tuli saatkond taas sulgeda. Minu arvates on lisaks käibenumbritele vaja näha
laiemat ja pikemaajalist mõju kogu riigi tuntusele Pärsia lahe piirkonnas.
Viimane töötab aga omakorda ka ettevõtjate huvides, kellel on selle najal
lihtsam uksi avada. Seda on keeruline käegakatsutavatesse numbritesse panna.
Strateegilist visioneerimist võiks meie avaliku raha üle otsustamisel kindlasti
rohkem olla ja arutelu EXPO-l osalemise kohta on just selline koht.
Arvamus ilmus 24.07.17 Eesti Päevalehes.
Kommentaarid