Marko Mihkelsoni blogi

These days 70 years passed from the event that laid the foundation for the world order after the World War II. At the Yalta Conference, the then allies the Unites States, the Soviet Union and Great Britain decided to establish the United Nations Organisation in order to prevent great disasters in the future. Dividing of Europe became its price, and the central issue was the fate of Poland.  One of the participants of the Yalta Agreement Winston Churchill said at that time: "Poor Neville Chamberlain believed he could trust Hitler. He was wrong. But I don’t think I’m wrong about Stalin." But still Churchill was wrong. Stalin broke his promise about free elections in Eastern Europe. Barely a year later, it was Churchill who announced in the speech held in Fulton that an Iron Curtain had descended from the Baltic to the Adriatic Sea. It is doubtful if Churchill had read the Long Telegram the US diplomat George Kennan had sent from Moscow to Washin...

Neil päevil möödus 70 aastat sündmusest, mis suuresti pani aluse Teise maailmasõja järgsele maailmakorraldusele. Jalta konverentsil otsustasid toonased liitlased Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit ja Suurbritannia rajada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, et vältida tulevikus uusi suuri katastroofe. Selle hinnaks sai Euroopa jagamine, kusjuures keskseks küsimuseks oli Poola saatus.  Jalta kokkuleppe üks osalisi Winston Churchill ütles toona: “Vaene Neville Chamberlain uskus, et võib usaldada Hitlerit. Ta eksis. Aga mina ei arva, et ma eksin Stalinis”. Ometigi, Churchill eksis. Stalin murdis oma lubadust vabadest valimistest Ida-Euroopas. Vaevalt aasta hiljem oli just Churchill see, kes 5. märtsil 1946. aastal Fultonis peetud kõnes teatas Raudse eesriide langemisest Baltikumist Aadria mereni. Vaevalt oli Chruchill lugenud USA diplomaadi George Kennani Pikka telegrammi, mis oli Moskvast Washingtoni poole teele pandud vaevalt mõned päevad enne Fultoni kõ...

Sõda Ukrainas lõpeb nii või teisiti üksnes pärast rahuläbirääkimisi. Vaatamata mitme Euroopa riigi, sealhulgas Ukraina enda püüdlustele leida võimalusi diplomaatiliseks lahenduseks, jätkab Venemaa agressiooni. Täna teeb Venemaa kõik, et Minski kokkulepetest eemalduda ning luua sõjalise pealetungi kaudu hoopis uus keskkond läbirääkimisteks. Ukrainal on täna vähe valikuid. Kas taanduda, leppida kokku veelgi kahjulikemas tingimustes või üritada peatada Venemaa ja tema toetatud separatistide pealetung? Ilmselt on eeskätt Ukraina huvides just viimane stsenaarium, sest üksnes nii on ukrainlastel võimalik oma vabadussõda võita. Lääneriikidel tuleb täna mõista, et Venemaa ei ründa üksnes Ukrainat. Läänevastane propagandasõda, strateegiliste pommitajate lennud musklinäitamisena ning Euroopa ühtsuse lõhestamiskatsed on muutunud peaaegu igapäevasteks. Nii USAl kui Euroopa Liidul tuleb mõista, et Venemaa sõda Lääne väärtuste vastu on põhimõtteline ning seda saab peatada üksnes otsust...