Horvaatia näitab uut suunda



Horvaatia ühinemine Euroopa Liiduga on justkui uueks suunanäitajaks. Esiteks räägib see sellest, et vaatamata sisemistele raskustele on Euroopa Liit endiselt laienemas. Teiseks mõjub Horvaatia liitumine kindlasti positiivselt ülejäänud Lääne-Balkani riikidele, kes on oma Euroopa tee jalge alla võtnud.

Möödunud pühapäeva õhtu oli Zagrebis väga pidulik. Enam kui 50 riigi esindajad, teiste hulgas ka siinkirjutaja, elasid kaasa Horvaatia suurele teetähisele. Muide, viimati ühines vaid üks riik korraga Euroopa Liiduga 1981. aastal. Siis oli selleks Kreeka.  Nüüd oli kord Horvaatia käes, kus veel paarkümmend aastat tagasi käis sõjategevus ning unistus Euroopast näis kauge ja kättesaamatuna.

Kuigi paljudele horvaatidele tundub, et Euroopa Liit jättis neid liiga kauaks liitumisjärjekorda, on sündmus ikkagi väga märgiline. Eestiga täiesti võrreldavas suuruses riigil pole viimastel aastatel majanduses kuigi hästi läinud. Koguni viis aastat on jätkunud langus. Nüüd vaatavad paljud Zagrebi poole küsimusega, kas valitsus suudab Euroopa Liidu liikmelisusest ammutada uut tõukeenergiat majanduse elavdamiseks.

Eesti ja teiste riikide kogemus kinnitab, et Euroopa Liiduga ühinemine on pigem mõjunud majandusele võimalusi ja täiendavat tõuget andvana. Samas on kindel, et kõik sõltub ikkagi nendest valikutest, mida antud juhul uusim Euroopa liikmesriik Horvaatia ise teeb.

Pidulikul õhtusöögil sattusin suure laua taga kõrvuti istuma Kosovo presidendi Atifete Jahjagaga. Tema oli see, kes pööras mu tähelepanu ühele olulisele sündmusele seoses Horvaatia liitumisüritusega. Mitte kaugel meist nautis õhtusööki Serbia president Tomislav Nikolič, kes veel mõned päevad enne seda oli teatanud, et Kosovo kutsumine muudab Serbia kohaloleku võimatuks. Läks aga vastupidi.

Esimest korda olid kõigi Lääne-Balkani riikide liidrid koos nii ühisel perepildil kui ka õhtusöögil. Kosovo president oli veendunud, et Horvaatia liitumine annab täiendava positiivse tõuke nii tema riigi kui kogu regiooni arengule. Ja kuidas see teisiti saakski olla.

Horvaatidele kaasa elades sattusin nii mitmeski vestlusringis peale küsimusele, kes ja millal võiks järgmisena ühineda Euroopa Liiduga. Kõigi meelest tuleb see riik taas Lääne-Balkanilt. Kas selleks on Montenegro või Makedoonia, näitab aeg.

Kuid pühapäeva öö vastu esmaspäeva polnud oluline üksi Horvaatiale. Uue päeva alguses pidas esimese tervituskõne horvaatidele Leedu president Dalia Grybauskaite. Nii sai Leedust esimene Balti riik, kes on oma kanda võtnud Euroopa Liidu juhtimise. Läti kord tuleb 2015. ja Eestil 2018. aastal.

FOTO: 30.06 õhtul Zagrebis koos Horvaatia presidendi Ivo Josipoviči (vasakul) ja peaminister Zoran Milanovičiga.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave