Eesti parem konkurentsivõime sõltub lennuühendustest



Viimasel ajal on meedias olnud palju juttu Estonian Airi kahjumist, teeninduse kehvapoolsest kvaliteedist ja kohalikule inimesele veidi arusaamatust hinnastrateegiast. Need on kõik asised küsimused ja tähelepanu mõistetav, sest Eesti rahvusvahelise konkurentsivõimu kasvu üheks suurimaks piduriks on just lennuühenduste vähesus.

Tänases üha dünaamilisemas ja konkurentsitihedamas maailmas on lennuühenduste olemasolu muutunud üheks kriitilisemaks eriti väikeriikidele, et suuta maailma tööjaotuses ja rahateenimises piisavalt edukalt osaleda. Eestil on mitmeid tugevaid positsioone alates heast eelarvepoliitikast ja töötavatest e-lahendustest kuni näiteks rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste sadamateni. Samas on ilmne, et tänase lennuühenduste puudulikkuse tõttu jääb Eesti iga aasta ilma päris kopsakatest summadest nii investeeringute kui näiteks turismi valdkonnas.

Tagantjärele tarkusena võib öelda, et Estonian Airi kuulumine SASi gruppi oli suuresti mahavisatud aeg. Kui juba 1990ndatel suutis Eesti edendada oma sadamate taset ja läbilaskevõimet, siis lennuväravatele hakati rohkem tähelepanu pöörama alles eelmise kümnendi algul. Tallinna lennujaam on viimaste aastate investeeringutega loonud head eeldused mitmekesiste lennuühenduste loomiseks.

Samas on Estonian Air saanud päris oma strateegiat ajada vaid viimased paar aastat. SASi rüpes polnud see ju võimalik, sest siis oldi puhtalt ettevedaja staatuses. Kas uue juhtkonna strateegia (niinimetatud hubi-strateegia) viib seatud eesmärgini - kasum ja rohkem lennuühendusi, seda näitab ilmselt eelolev aasta ehk kaks.

Pole mingi saladus, et uus strateegia saab jalad alla ainult siis, kui Estonian Air suudab luua regionaalse võrgustiku klientide leidmiseks. Eesti reisijatest jääb ju mõistetavalt väheseks kulukate otseühenduste loomiseks. Seepärast on nii Kajaani, Peterburi kui Tbilisi lennud väga omal kohal. Ainus, mis tõesti täna häirib, on see, et Eesti kliendile pakutakse kallimaid pileteid, kui näiteks soomlastele või venelastele samasse sihtkohta jõudmiseks. Samuti on arusaamatu ühenduste ebastabiilsus, eriti Londoni või ka näiteks praegu hästi toimiva Tbilisi suunal.

Kaugem perspektiiv peaks aga olema tunduvalt julgema visiooniga. Arvestades seda, et aastal 2025 moodustavad kõigist maailma lennureisijatest 75 protsenti Aasia elanikud, siis Eestil on tänu geograafiale hea võimalus olla ühendussillaks näiteks India ja Põhja-Ameerika vahel või ka Finnairi eeskujul Aasia ja Euroopa ühendajana.

Kuid sellise suure sammu astumiseks on vaja korraliku reisijavolüümiga kasumlikku ettevõtet, kes võiks olla ahvatlev strateegilisele investorile, või siis riigi meeletut rahasüsti. Viimane on praegu mõeldamatu, sest ainuüksi ühe kontinentidevahelise lennuki hind on kusagil 200 miljoni euro juures. Riigi tugi oleks täna oluline just esimese sammu astumiseks suurema strateegia saavutamisel

Estonian Airi juhatuse esimehel Tero Taskilal on muidugi õigus, et iga lennureisija ei saa olla veel lennuettevõtte juht. Samas peab ta mõistma, et tema tegevusel ja tulemustel hoitakse rohkem silma peal kui mõnel teisel riigiettevõttel. Tallinna lennujaam võib küll muutuda üha atraktiivsemaks ka teistele lendajatele, kuid Eestile oluliste lennuühenduste loomise saab lõpuks ära teha vaid oma lennuettevõte.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Mina kui eesti kodanik või õigemini al. 2004 euroopa liidu kodanik ei ole ühtegi korda 3 dekaadi jooksul lennukiga lennanud ja loodetavasti ei lenda ka kunagi.

Samamoodi ei ole mulle kui eestlasele vaja kiiret RailBalticut, kuna ma olen täiesti rahul olemasoleva rongiliiklusega.

Põhistrateegia mida Eesti Vabariigile oli kingitud kord 1000 aastase võimalusena oli asuda geopoliitilise võtme figuuri ida ja lääne vahel. Mõistagi oleme me nüüd sellest ilma, kuna meie roll on nüüd olla rahvastesgunemise ideoloogilise diktaadi all.

Teen ettepaneku elimineerida Estonian Air ning jagada alles jäänud rahad Eesti suguvõsadele, mis ulatuvad 19. sajandisse, et neil oleks võimalus osta juurde maad, mis hoiaks meie väärikust. Eriti oluline on säilitada maad põhjaranniku piirkonnas, aga ka kogu eestis.

Kuna eestlastel on vähe raha, tuleb sellised nõuded nagu ESM kõrvaldada ning jagada nõutud raha eestlastele, et neil oleks võimalik osta endale maad ja asuda elama maale moodustamaks hajaasustuse.

Peale seda kui õnnestunud moodustada ühistud ja rahvuslikud kodumaise kapitaliga pangad, võime vähendada tulumaksu 5%-ni ja kogumaksukoormuse 10% - ni.

Juhul kui Bank Sankt Beterburg otsustab eestit aidata, siis tuleb selle pangalt nõuda intressi 50%.

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Are we ready for World War III?

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima