Riigikogu välissuhtlemisest

Viimasel paaril päeval on meie ajakirjanduses (delfi.ee, Õhtuleht, Äripäev jt) justkui imestatud selle üle, et käesoleval nädalal (sic! Riigikogu istungitevaba nädal) on veerand Riigikogu liikmetest erinevates välislähetustes. Üles on loetud reisid ja inimesed ning võetud selle juurde arvamus inimeselt, kes pole ise kunagi kokku puutunud parlamentaarse diplomaatiaga. See eksitav ja pinnapealne käsitlus vajab veidi selgitust. 

Parlamentaarne diplomaatia on lahutamatu osa riigi üldises välissuhtlemises ning sellel on minu hinnangul kasvav tähendus.  Eriti tunnetatav oli see meie liitumise järel NATO ja Euroopa Liiduga. Viimane asjaolu on survestanud ka Riigikogu liikmeid olema paremini ettevalmistatud välissuhtlemises osalemiseks. Kui 1990ndatel aastatel võis keeleprobleem olla suurem, siis täna võib see puudutada vaid üksikuid saadikuid. Samas, kui ma oma kogemuses võrdlen meie saadikuid teiste Euroopa partnerite parlamendisaadikutega, siis siin pole meil miskit vajaka. Eks Riigikogu liige on oma tegevuses vaba, kusjuures hinnangu tema tegevusele annavad valimised.

Küsimus ei ole selles, kas Riigikogu liikmetel on piisavalt sõiduvõimalusi. Riigikogu pole turismifirma, mis jagab tuusikuid. Tuleb mõista, et parlamentaarse diplomaatia roll on ka meil viimasel kümnendil oluliselt kasvanud, mistõttu ka Riigikogu liikmete välisreisid on suures osas seotud nende tegevusega kas välisdelegatsioonides või kohtumistel oma kolleegidega teistest parlamentidest. Tuleb ette ka näiteks osalemisi rahvusvahelistel konverentsidel.

Riigikogu väliskomisjon koordineerib vastavalt välissuhtlemisseadusele parlamendi välistegevust. See tähendab prioriteetide seadmist nii sisus kui eelarves. Ükski parlamendisaadiku tööalane välisreis ei saa toimuda ilma väliskomisjoni esimehe või tema asetäitja vastava heakskiiduta (välja arvatud need reisid, mida tehakse kuluhüvitistest). Ma võin kinnitada, et viimase üheksa aasta jooksul on parlamentaarne välissuhtlemine muutunud pidevalt professionaalsemaks. Kui veel mõne aasta eest käidi Riigikogu lähetusega maratoni jooksmas, siis täna sellised sõidud heakskiitu ei pälvi. 

Riigikogu liikmete kõige olulisem välistegevus on seotud nende osalemisega rahvusvaheliste parlamentaarsete assambleede töös. Nii on näiteks just sellel nädalal kogunemas kahe meile väga olulise assamblee - NATO Parlamentaarse Assamblee ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee sügisistungjärgud. Lisaks osalevad Riigikogu liikmed OSCE parlamentaarse assamblee, Balti Assamblee, Rahvusvahelise Parlamentidevahelise Liidu, Vahemere Liidu parlamentaarne assamblee töös. Nimetatud välisdelegatsioonide aastaeelarve moodustab poole Riigikogu välislähetuste eelarvest. Pole väheoluline lisada, et tuleva aasta mais võõrustab Eesti NATO assamblee kevadsessiooni. See on suurim rahvusvaheline parlamentaarne üritus, mis meil kunagi on toimunud. 

Teine suurem parlamendi välistegevuse valdkond nii sisus kui eelarves (umbes kolmandik) on Riigikogu komisjonide ja tema liikmete välissuhtlus. See puudutab näiteks komisjonide visiite, nagu on sellel nädalal riigikaitse komisjoni visiit Norrasse või väliskomisjoni oktoobri lõppu kavandatav visiit Jaapanisse ja Korea Vabariiki. Euroopa Liidu asjade komisjonil on aastas näiteks kaks suurfoorumit, kus osalevad kõigi liikmesmaade parlamentide Euroopa asjadega tegelevate komisjonide delegatsioonid. Ka see kohtumine on just käesoleval nädalal Poolas.

Lisaks ei maksa unustada, et Riigikogu liikmed on moodustanud üle 40 sõprus- või toetusrühma, mis samuti võimaluste piires (eelarve võimaldab kahte-kolme visiiti aastas) korraldavad visiite sihtriikidesse. Sellel nädalal on kolm liiget Valgevenes ning sügisel on oodata ka Prantsusmaa sõprusrühma visiiti seoses 20 aasta möödumisega parlamentide vaheliste suhete taastamisest.

Riigikogu liikmete välistegevuse tagasiside on mitmetasandiline. Kõige olulisemas lõigus, välisdelegatsioonide töös on meil igal aastal traditsiooniline kohtumine väliskomisjoni ning välisdelegatsioonide juhtide ja liikmetega. Järgmine seesugune kohtumine toimub tuleva aasta algul. Operatiivne info liigub aga pidevalt ja selle käsitlemist ning analüüsimist saab alati muuta paremaks.

Fotol Eesti ja Prantsusmaa parlamentide Euroopa asjade komisjonide delegatsioonide kohtumine 2008. aasta mais.