Iraagi võit ja Abe kaotus

Uskumatu, kuid tõsi. Iraak on tulnud Aasia jalgpallimeistriks. Finaalis alistati ei keegi muu kui Saudi Araabia. Milline geospordipoliitiline sündmus!

Sunnid, shiidid ja kurdid ühes võistkonnas ja ei mingeid pomme ega tulistamisi. Kahjuks jääb see tõenäoliselt vaid üheks helgeks hetkeks tänases Iraagis, kus sarnased saavutused ei näi "segavat" sektantlikku vaenu ega ka väliseid segaduste õhutajaid.

Sama kaaluga uudis, küll rohkem ettearvatult, tuli täna Jaapanist. Nii nagu võis eeldada, ei suutnud Jaapani liberaaldemokraatlik partei peaminister Shinzo Abe madala reitingu (jamad pensionifondidega eeskätt) pealt suurkaotust vältida.

Kuigi valiti parlamendi ülemkojast vaid pooled kohad, sai kunagi liberaaldemokraatide juurest kõlavalt lahkunud Ichiro Ozawa juhitud opositsiooniline demokraatlik partei üldvõidu. Eks Jaapani paremad asjatundjad oskavad öelda, kui suur poliitiline maavärisemine see tegelikult oli, kuid aastakümneid liidrirolli nautinud liberaaldemokraatidel läheb vähemalt mõneks ajaks päris keeruliseks oma sõna usutavust kaitsta.

Ka Abel pole sugugi lihtne peaministri tooli hoida, kuigi kaotust kartes ta juba ette teatas oma kindlast soovist peaministrina jätkata. Huvitav, kuidas hommikul reageerib NIKKEI?

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Nikkei niisiis kukkus ja kõikidel poliitikutel on hääled ära (jaapanlastel on ju kombeks meeleheitlikult röökida oma hüüdlauseid ja kõnesid kampaania käigus, ja kui sul pole valimispäevaks hääl ära kisatud, siis järelikult pole sa endast 100% andnud ning valimiskaotuses võid seega ainult iseennast süüdistada). Abe ja tema LDP kaotus oli muidugi kaua ette teada, kuna valimistele läksid need kohad ülemkojast, mis 6 aastat tagasi Koizumi oma meeletu populaarsusega LDPle välja võitles. Aga see, kui ulatuslikult LDP kaotas ja Ozawa demokraadid võitsid, oli üllatuseks mõlemale parteile. Seega pole ime, et hääled, mis nõuavad Abe tagasiastumist kähisevad nii opositsioonileerist aga ka LDPst endast (viimane on Abele muidugi veelgi ebameeldivam).

Arvan, et kõige olulisemaks praegusel hetkel on Abe poliitikuvaist uue valitsuskabineti ametissenimetamisel, sest sama hukatuslikuks kui jamad pensionisüsteemis said Abele tema ministrite skandaalid. Ebapopulaarsele ja suurelt kaotanud peaministrile saab see olema päris raske ettevõtmine, aga ilmselt ainuke, mis ta sellest madalseisust välja võib aidata. Kui ta aga ka edaspidi läheb oma ministritega alt, tõmbab LDP talle ise ilmselt kriipsu peale ja kõige tõenäolisemalt vahetab praegune välisminister Aso ta välja. Spekuleeritakse juba ka varajaste alamkojavalimistega, isegi juba sel talvel.

Mis demokraatide võitu puutub, siis see toob kaasa lihtsalt poliitilise protsessi aeglustumise, sest kuna alamkojal (endiselt LDP kontrolli all) on rohkem võimu, siis saab ülemkoda lihtsalt eelnõusid tagasi saata, kembelda ja viivitada. Optimistlikumalt väljendades, toob see kaasa poliitilise protsessi demokratiseerumise, sest LDP ei saa enam kõike paika panna oma partei siseselt kinniste uste taga hingematvas sigaretisuitsus (LDP koosolekutel suitsetatakse tõesti nii palju, et kõrgeaulised bossid istuvad nagu siilid udus). Võimalus, et demokraatide Ozawa saaks peaministriks, on praktiliselt olematu, kuna tema tervis ei lubanud tal isegi oma valimisvõitu eile õhtul koos parteiga vastu võtta (on ekraanilt täiesti kadunud, pole andnud ühtegi intrvjuud, kommentaari ega teinud isegi tänukummardust) ja ka parlamendi istungitelt on ta rohkem puudunud kui kohal käinud. Kedagi teist aga sealt parteist hetkel võtta poleks.

Niisiis, kui kiiresti Aso (või keegi teine) Abe välja vahetab, saab näha. Oodata aga nii suurt muutust nagu võimuvahetus, on ilmselt liiast. Aga nõustun siin Markoga, et eks Jaapani paremad asjatundjad teavad paremini öelda.
Marko Mihkelson ütles …
Tere Monika,
tänud väga hea kommentaari eest! Huvitav, et Nikkei seedis selle siiski suhteliselt valutult läbi. Vaid 5 punkti kukkumist. Ilmselt oli kaotus ikka juba väga ette teada. Huvitav, kas see kaotus paneb kuidagi liberaaldemokraate ka kuidagi sisemiselt liikuma või ootavad kõik lihtsalt Aso või kellegi teise esiletõusu?
Anonüümne ütles …
Ma arvan, et mingil määral ikka paneb. Kui vaadata, kes LDPst valitud said ja kes läbi kukkusid, on suundumus üsna selge. Vanad jõujurakad kaotasid noorematele „anti-mainstream“ LDP tegijatele. Mida rohkem suudeti end kampaania ajal praegusest valitsusest distantseerida, seda edukamalt läks. Seetõttu saavad nii parteis kui ülemkojas nüüd paratamatult ametikõrgendust värskemad tegijad, ja noh, loodame, et nad siis midagi ka head korda saadavad.

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

UUE VALITSUSE VÄLISPOLIITIKA JA VÄLJAKUTSED

Are we ready for World War III?