Soome toeta poleks tänast Eestit

Küsimus sellest, mida arvas või ei arvanud Soome kunagine president Mauno Koivisto 1990ndate aastate algul seoses Eestiga on kindlasti intellektuaalselt huvitav, kuid ei muuda ajaloo kulgu. Ma olen nõus kolleegi Lauri Vahtrega, et Koivisto käitus omas ajas arusaamade järgi, mida täna tagantjärele on tulutu kritiseerida.

Kui me fokusseerime küsimuse vaid Soome tunnustamisotsusega viivitamisele, siis unustame peamise. Me unustame selle, kui palju on Soome tegelikult kaasa aidanud Eesti kiirele jalulesaamisele pärast Nõukogude impeeriumi lagunemist. Puudutagu see siis majandust või head eeskuju demokraatliku õigusriigi tugevdamisel.

Tegelikult on Soome ise teinud läbi väga tõsise muutumise viimase paarikümne aasta jooksul. Liitumine Euroopa Liiduga 1995. aastal andis Soomele täiesti uue rahvusvahelise mõõtme, lükates neutraliteedipoliitika minevikku. Loodetavasti juba järgmistel presidendivalimistel lisandub tõsine debatt NATO liikmelisuse üle.

Põhja-Atlandi alliansiga ühinemisest rääkimine avalikus arutelus oli veel Koivisto ajal täiesti mõeldamatu. Täpselt nii, nagu ei uskunud siis ka Tallinnas keegi, et meist saab NATO liige enne Soomet.

Nagu Eestis nii ka Soomes ootavad mitmed lähiajaloo küsimused lahtiharutamist. Eks sellega tegele jõudumööda ajaloolased, kus eestlastel ja soomlastel on palju ühiseid koostöökogemusi.

Poliitikud peaksid aga keskenduma sellele, et maailma ühes vabamas ja edumeelsemas regioonis suudaksime kõige paremal moel olemasoleva potentsiaali ära kasutada.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
heakene küll, üks kirjanik avaldas isiklikku arvamust, aga miks pidi president Ilves torkima minema?


"pugemine" nõukogude liidule ei meeldinud "tavalisele" soomlasele, aga kui oli midagi vemnemaale ehtada, polnud samal keskmisel soomlasel töö tegemise suhtes vastuväiteid...

Salasilm
Anonüümne ütles …
Väga julge pealkirja püstitus. Ma olen muide väga paljuski sama meelt. Soome toetus ei seisne vaid tagasihoidlikus (Soome presidendid on paraku olnud viimasel ajal rohkem endasse tõmbunud kui väljapoole suunatud reklaamimaiad poliitikud) välises VÄLISES toetuses. Kui lugeda kokku kõik Eesti ja Soome vahel olnud ja olevad kontaktid...

Tihti kurdame, et meil ei geograafiliselt vedanud. Eks see väide ole suhteline. Kuid kui võrrelda näiteks Moldovaga... siis peaks selguma, et on ikka vedanud ka. Nii NSVLi ajal kui ka nüüd nö. ELi ajal.

Kui me vaid oskaksime sellest ka lähtuda, eriti just soomlastega suheldes. Tihti aga miskipärast kujutleme, et just soomlased peaksid meie eest (muide, mitte ühelegi teisele rahvale pole meil vastavaid etteheiteid/ootusi!) veel palju rohkemat tegema. Unustades seejures, et Soome on siiski üks teine riik, mitte Eesti.

Jätkugu meie poliitikutel ikka avatud meelt nägemaks reaalsust/tervikut!

AK.

PS. Huvitav, et nimega ei saa enam sõnumit siia lisada.

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

UUE VALITSUSE VÄLISPOLIITIKA JA VÄLJAKUTSED

Are we ready for World War III?