Iraani otsus ohustab dollari hegemooniat
Iraani valitsuse tänane otsus viia riigi valuutareservid USA dollarilt üle eurole ning hakata ka kõigis välistehingutes kasutama dollari asemel eurot võib tekitada rahvusvaheliste suhete teljestikul pika ja tõsise järelmõjuga võnke.
Pikemat aega ennustatud samm on eeskät tõsiseks ohuks dollari hegemooniale, mis on pärast Teist maailmasõda, aga eriti viimase paarikümne aasta jooksul kujundanud globaliseeruva maailma rahasüsteemi ja -suhteid.
Dollari mõjust räägib fakt, et umbes 70 protsenti maailma valuutavarudest hoitakse justnimelt dollarites. Seejuures suurimaks dollari toetajaks on Hiina, aga mitte vähemtähtsalt ka näiteks viimastel aastatel jõudsalt reserve kasvatanud Venemaa.
Tegelikuklt on viimase aasta jooksul olnud märgata, et eriti energiarikkad riigid (Venemaa ja OPECi maad antud juhul) on vahetanud umbes kahe protsendi ulatuses oma dollaripositsioone eurode vastu.
Kuigi eilsed rahaturud jäid Iraani sammu suhtes pealtnäha ükskõikseks, ei saa kuidagi eirata pikaajalist võimalikku mõju. Märkimisväärne on kasvõi tõsiasi, et seni vaid dollarites kaubeldud nafta (aga Iraanil on ka suured maagaasi varud) on üldsises energiajulgeoleku kontekstis oluline rahvusvaheline mõjutaja.
Carnegie ajutrusti Iraani ekspert George Perkovich hoiatas juba 2005. aastal, et Teheran viib ellu kavakindlat strateegiat USA positsioonide nõrgestamiseks nii regioonis kui globaalses mõõtmes. Dollarist loobumine on üks taktikaline samm selles reas.
Kuigi Eestile vahetu mõju puudub, võivad võimalikud mõjutused naftaturul, pingete kasv Lähis-Idas aga ka näiteks hõõrumised USA ja Euroopa Liidu suhetes puudutada oluliselt meie välis- ja julgeolekupoliitilist keskkonda.
Pikemat aega ennustatud samm on eeskät tõsiseks ohuks dollari hegemooniale, mis on pärast Teist maailmasõda, aga eriti viimase paarikümne aasta jooksul kujundanud globaliseeruva maailma rahasüsteemi ja -suhteid.
Dollari mõjust räägib fakt, et umbes 70 protsenti maailma valuutavarudest hoitakse justnimelt dollarites. Seejuures suurimaks dollari toetajaks on Hiina, aga mitte vähemtähtsalt ka näiteks viimastel aastatel jõudsalt reserve kasvatanud Venemaa.
Tegelikuklt on viimase aasta jooksul olnud märgata, et eriti energiarikkad riigid (Venemaa ja OPECi maad antud juhul) on vahetanud umbes kahe protsendi ulatuses oma dollaripositsioone eurode vastu.
Kuigi eilsed rahaturud jäid Iraani sammu suhtes pealtnäha ükskõikseks, ei saa kuidagi eirata pikaajalist võimalikku mõju. Märkimisväärne on kasvõi tõsiasi, et seni vaid dollarites kaubeldud nafta (aga Iraanil on ka suured maagaasi varud) on üldsises energiajulgeoleku kontekstis oluline rahvusvaheline mõjutaja.
Carnegie ajutrusti Iraani ekspert George Perkovich hoiatas juba 2005. aastal, et Teheran viib ellu kavakindlat strateegiat USA positsioonide nõrgestamiseks nii regioonis kui globaalses mõõtmes. Dollarist loobumine on üks taktikaline samm selles reas.
Kuigi Eestile vahetu mõju puudub, võivad võimalikud mõjutused naftaturul, pingete kasv Lähis-Idas aga ka näiteks hõõrumised USA ja Euroopa Liidu suhetes puudutada oluliselt meie välis- ja julgeolekupoliitilist keskkonda.
Kommentaarid
Iraani poliitika globaalsete jõujoonte ümbermängimiseks on väike osa käimasolevast muutusest, kus peamiseks uueks keskuseks muutub Aasia eelkõige Hiina ja India kehastuses. Viimase kohta on mõnede heade artiklitega väljaanne EPC poolt, mis saadaval ka nende kodulehel: http://www.epc.eu/en/ce.asp?TYP=CE&LV=177&see=y&t=42&PG=CE/EN/detail&l=1&AI=466
Kui majandusosa väga ei huvita, siis välispoliitikast soovitaks lugeda kaks artiklit lk 84-95, mis võtavad selle dünaamika hästi kokku.
PS. see laiem aspekt oli puudu ka Eesti-Hiina suhete analüüsist.
lugege siis http://rahajumal.wordpress.com blogi või klikkige otse
http://www.ttc.ee/~ain/savisaar.jpg