Eesti missioon Iraagis kestab edasi

Tänane Riigikogu otsus pikendab Eesti kaitseväe missiooni Iraagis kuni tuleva aasta lõpuni. ÜRO resolutsioonile 1723 tuginev otsuse eelnõu leidis toetust kõigist erakondadest - poolt 70 ja vastu 3.

Pealtnäha üksmeelne otsus ei peegelda siiski asjade tegelikku seisu. Hääletusele eelnenud debatti jälgides kerkis küll küsimus: kas meil täna on ikka tegemist oma sammude eest vastutava valitsuskoalitsiooniga või mitte?. Vastata võiks kultuuriminister Palmaru sõnadega - jah ja ei.

Keskerakonna ja Rahvaliidu soov tõmmata Iraagi teema valimiskampaaniasse ei leidnud küll Riigikogus toetust, kuid sellele vaatamata on antud märku, et KeRa lepingu osapooled pole jätnud soovi laiendada oma populistlikku hoiakut ka julgeolekupoliitikasse. See on eriti ohtlik, kui pidada silmas, et Keskerakond on viimasel ajal eriti aktiivselt võtnud suhelda oma sõsarparteiga Ühtne Venemaa.

Nagu ma ühes varasemas blogiloos juba viitasin, ei tohiks julgeolekupoliitika muutuda valimiskampaanias peenrahaks. Iga mõtlematu otsus (a la poisid jaaniks koju ja kõik!) võib oluliselt kahjustada meie pikaajalisi julgeolekupoliitilisi huve.

Paraku riigikaitsekomisjoni istung 14. detsembril kinnitas, et ei Rahvaliidul ega Keskerakonnal pole sisulist seletust ettepanekule lõpetada Iraagi missioon juuni lõpuks. Vaatamata korduvatele küsimustele ei soovinud keegi nimetet erakondade esindajatest asja sisusse laskuda. Samal ajal on aga juba avalikkusele välja käidud populistlik hüüdlause jaanirahust.

Mõistagi on äärmiselt oluline, et Riigikogus esindatud poliitilised jõud asuksid lähemal ajal tõsiselt analüüsima meie võimalikku väljumisstrateegiat Iraagist. Kõige parem seda teha oleks pärast valimisi ning viisil nagu näiteks riigikaitsekomisjoni eestvedamisel eraldi loodud töörühm, mis kaasaks kõigi erakondade esindajad ning vaataks sellele teemale laiemalt.

Mulle tundub, et üksnes selline lähenemine annaks võimaluse säilitada kodurahu meile olulises julgeolekupoliitilises küsimuses ning looks seeläbi ka efektiivse ning kaine otsustuspädevuse.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Keskerakondlik analüüs meie kaitsejõudude missioonidest Kesknädala vahendusel: "Nii nagu Iraagi sõtta minekul esines Eesti esirinnas, nii oleme sõjapoliitikas kõige aktiivsemad ka Afganistani ja Gruusia küsimustes. Eesti käitub rahvusvahelisel areenil nagu kasvatamatu ja tige kutsikas, kes pärast Iraagis kaikaga mööda koonu saamist norib juba Afganistanist ja Abhaasiast järgmist toud."
Vt. http://www.kesknadal.ee/index.php?aid=8199
20 detsember, 2006 16:11
Anonüümne ütles …
Abhaasia teemal ei kommenteeriks, kuid nii Afganistani kui Iraagi teemad küll.
Rahvusvahelisel avalikkusel on suht ühene hinnang et neid sõdu ei ole välise sekkumisega võimalik võita.
Valida on siis kas lõputu õuduse või õudse lõpu vahel.
Milline saaks olla taganemise strateegia? Nähtud on nii USA Vietnamist taganemist kui venelaste tulekut Afganistanist. Kumbki ei toonud aupaistet.
Aga jätkamine on veel tobedam.
20 detsember, 2006 19:40
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave