Marko Mihkelsoni blogi

Huvitav, kas Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy oli seda ette plaaninud, kuid nii tema kui ta välispoliitika nõuniku tänased kommentaarid Moskva ja Washingtoni suunal lõhnavad küll pehmelt öeldes skandaalsetena. Diplomaatilisele praktikale harjumatuna võttis Elysee palee täna korraga teravalt rünnata nii Venemaa peaministrit Vladimir Putinit kui USA presidenti Georges Bushi. Ja seda vahetult enne Euroopa Liidu ja Venemaa homset tippkohtumist Nice'is ning laupäevast G20 tippkohtumist Washingtonis. President Sarkozy kritiseeris kolleegi Washingtonist, kes olevat talle augustis soovitanud mitte minna Gruusiasse. Vene väed olevat siis olnud vaid 40 kilomeetri kaugusel Tbilisist ning Saakašvili saatus olevat otsustatud, rääkis Sarkozy tänasel auhinnatseremoonial . "Lihtsalt mõista see hukka," tuletas Sarkozy meelde Bushi sõnu. Sarkozy välisnõunik Jean-David Levitte rääkis aga intervjuus nädalakirjale Le Nouvel Observateur, et 12. augustil olla Putin ähvardanud kohtumisel ...

Sellist juttu pole Venemaa peaminister Putin veel enne rääkinud. Kui varasemalt raius Moskva kindlalt, et Nord Stream valmib tähtaegselt ning raskustele ja kohatistele vastuseisudele hoolimata, siis nüüd on jutt muutunud hoopis kõhklevamaks. Et kui Euroopa ei taha saada gaasi, siis me torujuhet Läänemere põhja ei ehitagi. Rajame hoopis LNG tehased ning hakkame tarnima vedeldatud gaasi maailmaturule, rääkis Putin tänasel kohtumisel Soome kolleegi Vanhaneniga. Ühest küljest võib seda juttu võtta tõesti lihtsalt hirmutamise või väljapressimisena. Teisalt aga pole ei finantskriis ning ühes sellega Gazpromi enda halvenenud majanduslik seis kuigi roosilised väga kuluka projekti elluviimiseks. Vähemalt mitte seatud tähtaegasid (2011-2013) silmas pidades. Teatavasti on Nord Streami minimaalseks maksumuseks 7,4 miljardit eurot. Sõltumatud analüütikud on arvanud, et tegelikkuses võiks see tulla veelgi kallim. Kuid isegi 7 miljardi juures tähendaks see summa täna enam kui kümmet protsenti Gazpro...

Venemaa presidendi välisnõunik Sergei Prihhodko teatas täna, et reedesel Euroopa Liidu-Venemaa tippkohtumisel Nice'is võtab Moskva ette uue rünnaku Balti riikide vastu. Tõsi, midagi uut nendes ähvardustes pole. Ikka seesama jutt kaasmaalaste olukorrast Eestis ja Lätis ning ajaloo ümberkirjutamisest ja natsisimi heroiseerimisest. Tegelikult ei vääriks see Prihhodko sõnum suuremat tähelepanu, kui sellel siiski poleks pisut laiemat konteksti. Eriti pean ma siin silmas suhete seisu Euroopa Liidu ja Venemaa vahel pärast augustikuiseid sündmusi Gruusias. Prihhodko sõnum näitab, et Kreml tunnetab täiel määral Euroopa Liidu tänast sisemist lõhestatust ning valib taktikaks hoopiski rünnaku. Kuna Prantsusmaa president on juba kuulutanud, et Gruusia rahulepe on täidetud, siis pole ka Kremlil vajadust tagasi hoida. Sisuliselt näitab see seda, et Euroopa Liidu "pehme" välispoliitika on kaitseasendis ning lihtsasti rünnatav. Kuidagi ei lisa kindlust seegi teadmine, et Itaalia on pakku...

Tänane Postimees valmistas üllatuse. Nii kummalist arvamuslugu pole juba tükil ajal lugeda saanud. Keegi Abdul Turay võttis sisuliselt ette süüdistada eestlasi ja Eestit selles, et meie riigis elab vähe mustanahalisi ning et see võib seoses Obama valimisvõiduga USAs saada meie riigile saatuslikuks. Vabandage, kui see pole rassivaenu õhutamine, siis mis see on? Võib olla püüdis Turay (pildil) tõepoolest parimat, et tõstatada väga olulise teema tolerantsist. Ma olen autoriga selles küll nõus, et meil tuleb kohapealset tolerantsi teiste kultuuride ja rahvaste vastu kasvatada. Samas tuleb mõista, et Eestil on objektiivsetel põhjustel olnud viimastel aastakümnetel vähe kokkupuuteid kaugemate kultuuride ja rahvastega. Kui Turay muretseb mustanahaliste vähese arvukuse pärast Eestis, mida peaksid siis tegema hiinlased, jaapanlased, hindud, araablased ja nii edasi? Ma olen kindel, et täna maailmas palju ringi liikuvad eestimaalased on viimase tosina aasta jooksul avastanud ja kogenud rohkem ku...

Euroopa Liidu välisministrite käimasoleval kohtumisel peaks Eesti jääma kindlaks oma senistele välispoliitilistele põhimõtetele ning jätkama Gruusia püüdluste toetamist. Kui ministrid eesistuja ettepanekul isegi soostuvad 1. septembril külmutatud leppekõnelusi Venemaaga jätkama, peavad need olema seotud Moskva poolt võetud kohustuste täitmisega. Esmaselt tuleb selgelt välja öelda, et Venemaa pole täitnud Medvedevi-Sarkozy rahuplaanis võetud kohustusi, mis omakorda ei saa olla aluseks täiemahuliste suhete taastamisele Euroopa Liidu ja Venemaa vahel. Laupäevased sündmused Perevi külas ning tänane vahejuhtum kahe tapetud Gruusia politseinikuga Dvani külas kahjuks viitavad, et julgeolekuolukord piirkonnas on jätkuvalt kriitiline. Seoses rahuplaani täitmise hetkeseisu ja tingimustega on väga asjakohane tugineda Gruusia valitsuse ebapaberis esitatud viiele punktile, mis kirjeldavad ilmekalt Venemaa praegust soovimatust kokkulepetest kinni pidada. Alljärgnev on väljavõte Gruusia valitsuse e...

Laupäeva õhtul Jaapani merel viibinud tuumaallveelaeval "Nerpa" toimunud ohvriterohke õnnetus näitab, kui vaevaliselt kulgeb idanaabri relvajõudude moderniseerimine. Antud juhul on reaalselt tegemist väga vana "raua" elluäratamiskatsega, sest "Nerpa" (K-152) ehitamist alustati juba 22 aastat tagasi. Seejuures alles eelmisel nädalal tegi "Nerpa" oma esimese sukeldumise. Iseenesest on 1976. aastal seeriatootmisse läinud kolmanda põlvkonna tuumaallveelaevad ("projekt 971") väga heade näitajatega. Tegemist on maailma ühe müravaiksema allveelaevaga, mida teatud tingimustes pole võimalik vastasel avastada. Kes tahab rohkem lugeda nii "Nerpa" kui selle põlvkonna tuumaallveelaevadest, leiab lisainfot siit . Pole välistatud, et "Nerpa" peaks käigukatsetuste järel minema hoopiski India mereväe koosseisu nime all INS Chakra . Venemaa ja India sõlmisid neli aastat tagasi tuumaallveelaevade tarneleppe 650 miljoni dollari ulatuse...

USA vastvalitud presidendil Barack Obamal tuleb juba tõsiselt tegeleda mitme rahvusvahelise testiga. Obama reagerringutest ning esimestest hinnangutest võib sõltuda mitme väga olulise rahvusvahelise sõlmküsimuse edasine käekäik. Olgu see siis Iraani tuumaprogramm, Lähis-Ida rahuprotsess, stabiilsus Pakistanis või meile olulisemalt Ida-Euroopa raketikilbi küsimus - kõigis suundades on avangud tehtud ning Obamal tuleb juba oma positsioone esitada. Viimastel päevadel on eriti esile tõusnud raketikilbi teema seoses Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi kolmapäevase ähvardusega paigutada Kaliningradi oblastisse "Iskander"-tüüpi taktikalised raketid. Täna on sesosas tekkinud juba parasjagu segaudst . Ühelt poolt teatas Poola presidendi kantselei, et Kaczynski ja Obama telefonikõnes olevat viimane kinnitanud soovi jätkata raketikilbi ülesehitamist Ida-Euroopasse. Sellele järgnes kiiresti Obama välispoliitika nõuniku McDonoughi selgitus, et Obama polevat andnud mingeid lubadusi. Pärast...