VAHETUD MULJED UKRAINA SÕIDULT


Seekordne sõit Ukrainasse viis mind nädala jooksul Harkivisse, Izjumi, Lõmani, Slovjanskisse, Kramatorskisse, Druzhkivkasse, Hersoni, Mõkolajevisse ja Kiievisse. Võtan siin kokku olulisemad järeldused, mida teel kogesin või mida teada sain:

1) Ukraina kaitsevägi on küll kurnatuse piiril, kuid võidutahe on nii sõjaväelaste kui rahva seas murdumatu. Kelle iganes käest ma seda ka ei küsinud, kõik kinnitasid vaid ühte, nende jaoks on sõja ainus võimalik lõpplahendus Vene okupantide riigist väljalöömine. 

2) Võidutahte üheks oluliseks teguriks on meeletult kõrge hind, mida ukrainlased on maksnud ja maksavad oma ja meie vabaduse eest. Langenud sõbrad, tuttavad ja okupantide kordasaadetud metsikused (minu saatja, 80. ründedessantbrigaadi võitleja on oma silmaga näinud Ida-Ukraina külade vabastamise järel 3-aastast vägistatud ja julmalt tapetud tüdruku laipa, kinniseotud kätega ülespoodud ja enne seda vägistatud lapsi) ei jäta vähimatki võimalust muuks kui ainult võiduks Venemaa üle. Võib arvata, et praeguseks on Ukraina kaotanud lahingutes ainuüksi hukkunutena umbes 100 000 meest ja naist, lisaks veel haavatud. Iga nädal kaotab rinnetel elu umbes pataljonijagu ehk 500-600 Ukraina kaitsjat. 

3) Suured kaotused ja rindeüksuste kurnatus nõuavad ukrainlastelt suuremat tähelepanu mobilisatsioonile ja uute üksuste väljaõpetamisele. Minu saatja asubki kohe formeerima uut, 82. brigaadi. Tema pataljonist, mille koosseisus asus ta Ukrainat kaitsma sõja esimesel päeval Hersoni all, on tänaseks rivis vaid 3-4 protsenti võitlejatest.

4) Mobilisatsioon pole kaugeltki enam nii populaarne, kui sõja algusajal. Sõjaväkke võidakse mobiliseerida täna mehi lausa tänavalt. Mind sellel ringsõidul aidanud autojuht (38-aastane) ootab kutset lähiajal. Ta teab, et esimesest lahingust kaugemale on tal vähe võimalusi ellu jääda. Seda võimaliku puuduliku väljaõppe pärast. Kuid ta ei kurda ega põgene kohustuse eest.

5) Ukraina kaitsjate peamine soov on - pidev vajadus raskerelvade, moona ja varustuse järele. Intensiivses sõjategevuses kulub raud ja riie. Näiteks vajab ründedessantbrigaadi võitleja rasketes välitingimustes iga teatud aja tagant vormivahetust, katkiläinud tahvelarvutitele (info, kaardid jms ) ja sidevahenditele asendust, annetatud või nende endi ostetud maasturite keskmine eluiga on rindel kuni kaks kuud, puudu on isikukaitsevahenditest jne. 

6) Ida-Ukrainas on hetkel initsiatiiv Venemaa käes. Pärast edukat Kupjanski-Lõmani operatsiooni on Ukraina rünnak takerdunud, Venemaa on muutnud taktikat ja toonud suures koguses reserve nii inimjõus kui tehnikas. Veebruari lõpul oodatakse selle jõu paiskamist ukrainlaste kaitse murdmiseks. Näitena - kui Venemaa suudab oma moonaga teha rünnakuks ettevalmistavat suurtükituld ööpäeva, siis ukrainlased tund või paar. Tuleb silmas pidada, et kõigist surmadest või haavatasaamistest 90 protsenti tuleb killuhaavadest ehk suurtüki- või miinipilduja tule alla jäämisest. Seepärast on ülioluline jätkata Ukraina varustamisest raskerelvade ja moonaga. Tankide saatmise otsusele peavad järgnema teised samaväärsed (ründelennukid, kaugmaaraketid jne) otsused.  

7) Kuna õhutoetus on ukrainlastel piiratud ja rindepiirkonna õhutõrje vajab täiustamist, siis on näiteks lõunasuunaline pealetung praegu palju keerulisem ja ohtlikum. Stepi ületamiseks ning Ukraina vabastamiseks on hädavajalik õhujõudude tugevdamine kaasaegsete Lääne ründelennukite näol, mida omakorda toetaks hästi organiseeritud õhukaitse süsteem.

8) Ukraina kaitse üheks salarelvaks on vabatahtlike meeletu julgus ning oskus aidata eesliini võitlejaid hädavajaliku varustuse tarnimisega. Nii on eestlasest Harrist kujunenud Ida-Ukrainas sõnaotseses mõttes sõdurite ebajumal, kes suudab täita tellimusi ja need otse rindele toimetada. Meeletu risk, aga töötab paremini, kui sageli aeglased logistikaahelad.

9) Ukraina õpib selles sõjas kiirelt uusi relvi, relvasüsteeme ja taktikat kasutama. Näiteks on droonide arendus olnud silmatorkav. Sellega tegeleb Ukrainas endas üle 100 firma. Mulle tutvustati lahendusi, mis on juba tekitanud ja peagi tekitavad veel enam okupantides õudu ja kaost. Seda rindest nii lähi- kui kaugraadiuses.

10) Ukraina kaitse organiseerimise probleemiks on endiselt korruptsioon ja reeturlus. Eriti viimane on toonud kaasa paljude kaitsjate hukkumise, kuna reeturid on suunanud okupantide tuld või andnud inimesi üles. Mõlemas suunas tegutsetakse, sealhulgas ka vabastatud aladel inimeste meelsushoiakute tundmaõppimise ja mõjutamisega. Näiteks Hersonis tuvastati vabastamise järel, et viiendik küsitletutest olid okupatsiooni suhtes neutraalsed või isegi soosivad.

11) Karm ja ohvriterohke sõda esitab juba praegu Ukrainale suure sisemise väljakutse. Kuidas ühiskonnana hakkama saada kümnete tuhandete haavatute raviga ning samuti sõjastressi leevendamisega läbi professionaalse psühholoogilise abi? Siin on mõtlemiskoht ka meile, kas oleme suutelised selles valdkonnas Ukrainat abistama. Miks mitte võtta ka Eestisse (taastus)ravile haavatuid. 

12) Venemaa katsed suruda raketirünnakutega ukrainlased külma ja pimedusse pole töötanud. Terve nädala jooksul kogesin ma vaid korra elektrikatkestust. Inimesed on sellega harjunud. Näiteks Mõkolajevis on elekter 4 tundi sees ja siis 2 tundi väljas. Raskem on olukord Odessas, aga inimesed on piirangutega harjunud. Toasoojus oli olemas kõikjal, kust seekord läbi liikusin. Ukrainlasi on aidanud ka suhteliselt soe ja pehme talv. 

13) Kokkuvõtteks - Ukraina elab ja võitleb. Eelolevad nädalad ja kuud saavad olema väga rasked ning sellest võib sõltuda sõja kestvus ja Ukraina edu oma vabadussõjas. Eesti tuge ja toetust teatakse igal pool ning seda hinnatakse kõrgelt. Meid nähakse abi andmise ja rahvusvahelise toetuse seisukohalt tõelise suurriigina, kes seisab Ukraina kõrval kuni võiduka lõpuni.

Elagu Ukraina! 

 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

UUE VALITSUSE VÄLISPOLIITIKA JA VÄLJAKUTSED

Are we ready for World War III?