EESTI VÕIKS TÕSISELT KAALUDA SAATKONDA KEENIAS

Maailma kiire muutumine, rahvusvahelise koostöö ja kaubanduse laienemine ning kriiside globaliseerumine, nagu näiteks pandeemiad, kliimaküsimused või küberjulgeolek, lähendavad ka kaugetel distantsidel asuvaid riike. Seetõttu on loomulik, et Põhja-Euroopas asuv väikeriik Eesti, keda tuntaks maailmas kui digitaalse pöörde eesrindlast, uurib võimalusi oma diplomaatilise missiooni avamiseks Keenias. 

Kuigi Eesti ja Keenia diplomaatiliste suhete rajamisest möödub järgmisel kuul kõigest 20 aastat, ulatuvad meie inimeste esimesed kontaktid misjonitegevuse kaudu juba 19. sajandisse. Kaubavahetus tegi esimesi samme 20. sajandi esimesel poolel, kui Eesti oli 1918. aastal saanud iseseisvaks riigiks. 

 

Kuid suhete tõeline elavnemine sai alguse alles selle sajandi esimesel kümnendil ning on tõusvas joones jätkunud tänaseni. Selleni on viinud mitmed tegurid. Esiteks on nii Keenia kui paljud teised Aafrika riigid tervikuna tegemas väga kiiret arenguhüpet. Aafrika Liidu koostatud kogu kontinenti haarava strateegilise raamistikku Agenda 2063 eesmärgiks on veidi enam kui nelja kümnendiga kujuneda turvaliseks, majanduslikult õitsvaks ja demokraatlikuks kontinendiks. Lisaks loob uusi rahvasvaheliselt huvipakkuvaid võimalusi 2019. aastal jõustunud vabakaubanduslepe AfCFTA, mis tõukab Aafrika riike senisest suuremale lõimumisele. See kõik on kasvatanud ka Eestis mitmekülgsemat huvi Aafrikas toimuva suhtes, kusjuures teemad varieeruvad diplomaatiast ja majandusest säästva arenguni. 

 

Teiseks on globaliseerunud maailm ja eriti digitaalne revolutsioon loonud täiesti uue keskkonna majandussuhete edendamiseks. Näiteks Nairobiski jagamisteenuseid pakkuv Eesti ettevõte Bolt on seadnud oma eesmärgiks kujuneda turuliidriks kogu Aafrika kontinendil. See on väga ambitsioonikas eesmärk, kuid sugugi mitte mõeldamatu. Pealegi on nii Nairobi kui mitmete teiste Aafrika megalinnade areng soodustamas keskkonda säästvate tehnoloogiate levikut. Miks ei võiks just Keenia olla üks neid riike, kes veaks digitaalse ühtse turu loomist Aafrikas?

 

Kolmandaks on Keenia olnud juba aastaid heaks partneriks Eesti arenguabiprogrammides. Eesti teab oma piire, ennekõike väikeriigi ressursside nappust silmas pidades. Samas on just Eesti ainulaadne kogemus digitaalsete rakenduste kasutuselevõtul erinevates eluvaldkondades väärtus omaette, mida oleme jaganud kõigiga, kes soovivad muuta oma ühiskondi kaasavamaks ja dünaamilisemaks. Arenguabi ei piirdu siiski ainult digitaalse maailmaga, vaid võimaldab lähendada meie mõlema kultuuri- ja kogemusruume ühe eesmärgi nimel – kohalike väljakutsetega ise toime tulemine kindlustab ka rahvusvaheliselt palju turvalisema, säästlikuma  ja edukama keskkonna.

 

Neljandaks lähendab Eestit ja Keeniat paratamatult kõik, mis on seotud globaalsete kliimamuutustega.  Nairobi on siin rahvusvaheliselt väga nähtav tänu ÜRO raames toimuvale. Eesti on viimastel aastatel olnud aktiivne rahvusvahelise ühisosa leidmisel, sealhulgas ka Nairobi Framework Partnershipi (UNFCCC) kaudu. Kliimamuutused on tänaseks kahjuks jõudnud juba kaugemale kriitilistest piiridest. Riikidel ja igal ühel meist kodanikena on olnud ja on jätkuvalt keeruline muuta sügavalt sissejuurdunud harjumusi. Samas teame hästi, et meil globaalse küla kodanikena pole lihtsalt alternatiivi rohelise ja säästva mõtteviisi kiireks juurutamiseks. Igatahes näen Eestis, kuidas uus põlvkond on juba kohanemas täiesti uue, tulevikust hooliva hoiakuga. 

 

Viiendaks on viimastel aastatel kasvanud märgatavalt inimeste vaheliste kontaktide arv, mis teeb omakorda lihtsamaks ja vahetumaks teineteise maailmataju mõistmise. Vahetult enne pandeemiat kasvas Eesti residentide tehtud külastuste arv Aafrika riikidesse  paari aastaga ligi 60 protsenti. Koroonakriisi vaibudes võivad nii Keeniast kui teistest Aafrika riikidest kujuneda kasvavalt populaarsed sihtkohad meie inimeste maailmapildi avardamisel.

 

Eesti ja Keenia töötavad täna käsikäes ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliste liikmetena. Võin kinnitada, et just julgeolekunõukokku kandideerimine pani meid Eestis senisest palju tähelepanelikumalt suhtuma nii Aafrika probleemidesse kui avas uusi võimalusi riikidevahelistes suhetes. Lisaks sellele on mitmed Eesti diplomaadid juhtimas Euroopa Liidu esindusi Aafrika riikides, nagu näiteks Riina Kionka Lõuna-Aafrika Vabariigis või Tiina Intelmann Keenia naaberriigis Somaalias.

 

Tihedamate kontaktide teke, majandushuvide laienemine ja ühiselt tunnetatud probleemide käsitlemine rahvusvahelistes organisatsioonides viis eelmisel aastal meie esimese rahvusliku Aafrika strateegia väljatöötamisele, mis käsitleb Eesti eesmärke ja tegevusi lähema kümne aasta jooksul. Strateegia järeldustes on tehtud muuhulgas ka ettepanek avada juba 2022. aastal Keenias Nairobis Eesti saatkond. Kui see nii läheb, siis see oleks murranguline samm mitte üksnes Eesti ja Keenia suhetes, vaid üldse Eesti diplomaatilise missiooni, huvi ja aktiivsuse laienemises Aafrika kontinendil.