Marko Mihkelsoni blogi

USA-Vene tippkohtumisel Helsingis ei juhtu tõenäoliselt midagi murdelist. Kahe riigi geopoliitilised huvid ja väärtusruumid on selleks liiga erinevad. Küll aga pole välistatud üllatused, sest lisaks USA poliitikale on olemas ka president Donald Trumpi enda poliitika, mille peamiseks sisuks on saada 2020. aastal tagasi valitud. Trump lubas oma valimiskampaanias, et parandab suhteid Venemaaga. See on üks väheseid punkte, mida ta pole siiani suutnud oma valijatele veel tõestada. Suhted Venemaaga on hoopiski halvenenud ning FBI endine direktor Robert Mueller uurib oma meeskonnaga Trumpi kampaania seoseid Kremliga. Pilt on seega väga kirju enne Helsingit. Tallinnast vaadates pole midagi paremat, kui pinged Venemaa ja USA suhetes väheneksid. Meil on sellest rohkem võita kui paljudel teistel. Samas on kahjuks põhjused, mis on Vene-Lääne suhted allakäigutrepile suunanud, väga tõsised ning põhimõttelised. Venemaa on viimased 20 aastat oma välispoliitikas töötanud selle nimel, ...

Maailm on hämmingus. USA presidendi Donald Trumpi käitumine rahvusvahelistes suhetes loob üha uusi kummastavaid pretsedente. Trumpi tulised pooldajad usuvad, et nii ongi vaja lajatada või ettearvamatusega üllatada. Teised on üha enam veendunud, et iseendalegi ootamatult maailma võimsaima riigi presidendiks saanud Trump lihtsalt ei kanna oma rolli välja. Trumpi ettearvamatus pole tegelikult midagi muud kui väga vähene kogemus tegutseda keeruliste seostega maailmas. Ta lihtsalt ei suuda mõista rahvusvahelise koostöö olemust. Tema jaoks on üks-ühele olukord palju selgem kui vajadus passitada enda huvisid liitlaste või laiemalt rahvusvahelise kogukonna omadega. Ärimaailmas ühendusi nagu ÜRO ega isegi G7 ei eksisteeri. Nii võib juhtuda, et loosung “America First” võib õige pea asenduda hoopiski tõdemusega – “Ameerika Üksinda”. Igatahes teeb Trump praegu küll kõik selleks, et kahjustada USA usaldusväärsust eeskätt oma kõige lähedasemate liitlaste seas. Viimasel ajal ei ole ...

Michael Wolffi raamatu ilmumine tekitas selle aasta algul üle maailma paraja raputuse. See haarati lennult. Vähem kui kolme nädalaga müüdi üle pooleteise miljoni koopia. Donald Trumpi valimisvõidu järel otsisid paljud palehigis vastust küsimusele: kes on ikkagi Donald Trump presidendina ja milline on tema lähiring? Wolffi raamat annab sellele vastuse. Kes vähegi huvitub Trumpi administratsioonist ja Trumpi enda passimisest presidendiametisse, sellele on Wolffi raamat kohustuslik. Ladusa sulemehena tuntust kogunud Wolff pääses Trumpi ja tema kirju meeskonna vahetusse lähedusse. Mitme kuu jooksul õnnestus tal olla justkui kärbes Valge Maja seinal ning näha, kuulda ja talletada kõike, mis maailma ühe võimsaima riigi juhtimiskeskuses toimus. Trumpi lähiring uskus, et Wolff aitab neid reklaamida kui ajaloolise muutuse elluviijaid. Raamatu tööpealkiri: „Suur muutus: Trumpi administratsiooni esimene aasta“ viitas rahustavalt presidendi lähikondsetele. Mida rohkem aga Wolff n...

Igasugused rahvusvahelised turutõkked, aga eriti lääneliitlaste vahel uute kaitsemeetmete kehtestamine on halvaks uudiseks Eestile. Protektsionismi kasv piirab meie ekspordi võimalusi ja tekitab umbusku Lääne liitlasruumis ajal, kui esmatähtis on ühtsus. USA presidendi Donald Trumpi otsus kehtestada julgeolekuklauslile viidates terase- ja alumiiniumitollid ka oma lähemate liitlaste - Kanada, Euroopa Liidu ja Mehhiko vastu lööb tõsiselt lääneliitlaste vahelise usalduse alustalade pihta. Ähvardav kaubandussõda on küll viimane, mida praegu Lääs vajab. Oma sisepoliitilist agendat ellu viiv Trumpi võib küll mõelda, et seni kehtinu segilöömisega on võimalik jõuda USAle paremate lepingute või uute töökohtade loomiseni, kuid rahvusvaheline kogemus globaliseerumise ajastul ei kinnita protektsionismi edukust.  Eesti ettevõtjaid puudutavad USA terase- ja alumiiniumitollid küll väga vähesel määral, kuid sellele järgneda võiv hoopis laiem piirangute palett ei luba midagi head....