Marko Mihkelsoni blogi

Maailma suur muutumine pakub Eestile enneolematu võimaluse - Euroopa tinglikust tagahoovist võib juba selle sajandi esimese poolega kujuneda rahvusvaheliste kaubateede ristumiskoht ning põnevaid võimalusi pakkuv lüli Euroopa ja Aasia vahel. See muudaks Eesti geograafilise asendi atraktiivsemaks ja lisaks kohati tupikteena näivale Venemaa suunale hoopis teise mõõtme. Mängu tuleks maailma suurvõimuks tõusev Hiina. Ainus oht selle võimaluse nurjumiseks oleksime meie ise. President Lennart Meri ütles juba 24. veebruaril 2001 ettenägevalt, et   “me ei saa jõukat ja õnnelikku Eestit üles ehitada, kui meil puudub nägemus globaalsest maailmast ja Eesti asendist kahekümne aasta pärast.” Selle asemel takerduvad poliitikud kramplikult detailidesse ja eriteadlased liigakadeemilistesse arutlustesse, kurtis Meri 17 aastat tagasi. Kas ei tule tuttav ette? Meri on siiani olnud ainus tõeliselt globaalse mõtlemisega Eesti president, kes suutis korraga hoomata nii meile eluliselt tähtsa...

Maailma kihlveokontorites pole ammu olnud nii kindlat seisu, nagu seda on Vladimir Putini võit eelolevatel Venemaa presidendivalimistel (koefitsent 1/500). Hämmastav, et keegi üldse sellele panuseid võtab või teemat tähtsaks peab.   Tegemist pole ju valimiste, vaid nende etendamisega etteantud stsenaariumi kohaselt. Pigem võiks küsida, kas Putin võidab suhtega 70:70, nii nagu Kremli tehnoloogid on soovinud. Ehk siis 70-protsendilise valimisaktiivsuse juures 70-protsendilise toetusega. Kuid isegi see pole oluline. Ja lõppude lõpuks pole asi isegi Putinis. Venemaal ei ole riigipead kunagi päriselt vabalt valitud. Tõsi, 1996. aastal oli pinget õhus rohkem kui kunagi varem või hiljem, kuid isegi siis määrasid Boriss Jeltsini võidu kommunist Gennadi Zjuganovi üle raha ja meediat käsutanud oligarhid. Praeguseks on olukord lihtne. Tegelik opositsioon kehtivale režiimile on kas jõuga maha surutud, nagu juhtus Aleksei Navalnõiga, või tapetud, nagu näiteks Boriss Nemtsov. Ü...