Marko Mihkelsoni blogi

Tallinna vanalinn on oma pika ajaloo jooksul näinud kõiksugu sündmusi. Aga see, et Prantsusmaa president teeb möödakäijatega vabalt selfie’t ning jalutab muretult oma hotelli, jääb meelde küll. Emmanuel Macron on selle aasta rahvusvaheline poliitiline komeet, kes suutis oma liikumisega En Marche sõna otseses mõttes marssida kevadel Elysee’ paleesse ning avas sellega Prantsusmaale uue võimaluse. Tegelikult sai sellest uus lootusepuhang kogu Euroopale, sealhulgas Eestile ka. Kuidas? Euroopa on juba ammu oodanud Prantsusmaa ärkamist. Pariis on eriti pärast president Mitterrand’i olnud kui uinuv kaunitar, kes on küll nautinud oma kustumatut sära, kuid pole suutnud ergutada Euroopa ideed. Puudu on olnud liidrist, kes suudab üheaegselt kõnetada erinevaid ühiskonnakihte ning kes ei karda kaotada.   Värvikas Sarkozy andis küll lootust, kuid tema püüdlused vajusid sisepoliitika ning rahvusvahelise konjunktuuri sohu. See päädis Euroopale väga kaheldava väärtusega   in...

Hirmus terroriakt nõudis augustis Kataloonias 16 inimelu. Kümned inimesed said vigastada. Maailm tundis kaasa kogu Hispaaniale. Vaevalt poolteist kuud hiljem oleme kõik nõutud. Hispaania on vastakuti oma lähiajaloo suurima sisemise kriisiga ja seda mitte terroristide sooritatud vägivalla tõttu. Kataloonia iseseisvusreferendum, mille Hispaania konstitutsioonikohus kuulutas kuningriigi põhiseadusele toetudes ette ebaseaduslikuks, päädis arutu vägivaldse konfliktiga Barcelona tänavatel. Kes iganes seda provotseeris või mida oma tegudes soovis, haavad on löödud sügavale. Maailm on sageli keerulisem, kui esmapilgul tundub. Ka Kataloonia lool on kaugelt rohkem tahke, kui meilegi emotsionaalselt nii arusaadav iseseisvusteema. “Kataloonia kahvel” on paras pirukas ennekõike Hispaania keskvõimule, aga ka katalaanidele endile. Edasiste sündmuste mõju ulatub palju kaugemale Pürenee poolsaarest. Püüan võimalikult kiretult markeerida mõned kõige olulisemad tahud sellest Kataloonia ...