KAS EESTI ON PIISAVALT RESISTENTNE?


Kas meie ühiskond ikkagi on piisavalt resistentne vaenuliku mõjutustegevuse suhtes? Eelmisel nädalal kogesin vahetult, kuidas Vene telekanalitesse "uppunud" tuttav (Siberist läbi käinud eestlane) sõna otseses mõttes kinnisilmi Venemaa propagandat jutlustas. 

Neid näited on tegelikult päris palju, mida olen üle Eesti inimestega kohtudes märganud (a la - parem elan Vene võimu all, kui mustanahalise naabrina või et Venemaa niikuinii meid vallutab, parem anname kohe alla). Jah, nad pole valdavad, kuid ikkagi on see teema, millest me ei tohiks mööda vaadata. 

Või siis ikka ja jälle tõusetuv küsimus - miks me Venemaad ärritame, head kaubandussuhted teeks meid ju rikkaks (unustades samas, kui palju on Eesti rikkus kasvanud 1991. aastast saadik). Mis oleks parem meile, kui Eestil oleks heanaaberlikud ja vastastikku kasutoovad suhted Venemaaga. Aga kui keegi arvab, et need on saavutamata vaid Eesti tahte puudumise tõttu, siis peegeldab see taas allumist meie iseseisvust õõnestavale mõjutustegevusele. 

Iseseisev ja oma vabadusi koos sõprade ja liitlastega kaitsev Eesti (nagu ka Läti ja Leedu) on impeeriumist endiselt unistavale Venemaale tõsiseim takistus, miks Moskvas ei suudeta siiani leppida sellega, mis juhtus 1991. aastal (ja ka 1989. aastal Berliinis). Eesti sammud on olnud loogilised ning liikmelisus nii Euroopa Liidus kui NATOs on suurim tagatis meie kodanike julgeolekule. 

Oma enda ajalooga jätkuvalt sõjajalal Venemaa näeb aga selles ohtu, sest esimest korda ajaloos tunnetatakse Kremlis kunagise impeeriumi aladel uute ekspansioonikavade ees seisvat reaalset piiri. Seda püütaksegi murendada propaganda ja mõjutustegevusega ning meie enda eneseusu kõigutamisega. 

Vabas ühiskonnas on seda lihtne teha. Tühikargajalikud laulupeoneedjad ja Assadi sõbrad on kenasti varnast võtta. Aga mis oleks siis toimiv retsept? Minu meelest veelgi rohkem head ajakirjandust, avalikku debatti selle üle, kuhu ja miks Eesti kuulub ning mida me sellest kuulumisest võidame. Miskit pole iseenesestmõistetav, nagu näha isegi see, et laulupidu on meid koos hoidnud peaaegu 150 aastat.

 Foto: Postimees.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave