VENEMAA ON NATO SUURIM OHT


Kui veel aasta tagasi püüdis NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kõigiti leida laiemat pinnast partnerlussuhete hoidmiseks Venemaaga, siis pärast Kremli algatatud agressiooni Ukraina vastu on olukord põhimõtteliselt muutunud. Brüsselis ei näha Venemaad enam kui partnerit. Pigem on taastumas vastasseis, mis hoidis maailma ärevuses Külma sõja aegadel.

Tegelikult oli suhete teravnemine Venemaa ja NATO riikide vahel vaid aja küsimus. Samal ajal, kui Läänes loodeti ja ka töötati selle nimel, et kunagisi vaenutundeid hajutada, siis Venemaa ei loobunud hetkegi avalikust ja ametlikust arvamisest, et just NATO on riigi julgeoleku suurim ohustaja. Sellise hoiakuga kestvat partnerlust ei ehita.

Esimese hoobi Venemaa ja NATO suhetele andis Moskva 2008. aastal, kui ründas Gruusiat just nimelt alliansi laienemist tõkestades. Siis loodeti Läänes, et Venemaa tegi sammu tagasi ning mõne kuuga oldi tavasuhete juures tagasi. Prantsusmaa käivitas Mistralide tehingu Venemaaga. Relvatehnoloogiat pakkusid Venemaale ka teised NATO liikmesmaad.

Ometi olid Venemaal teised plaanid ning mingist tagasitõmbumisest polnud juttugi. 2009. aasta sügisel viis Venemaa läbi väga agressiivse iseloomuga suurõppused “Zapad-2009”, mille käigus mängiti läbi rünnak Balti riikide ja Poola vastu. Sealhulgas oli stsenaariumis ka taktikalise tuumalöögi andmine Varssavile, et takistada lääneliitlaste abi Balti riikidele.

Venemaa agressioon Ukraina vastu, mis on väldanud vaatamata rahvusvahelisele survele enam kui pool aastat, on Läänes avanud ka nende silmad, kes uskusid Moskva meelemuutustesse. Täna valmistub allianss septembri alguses Walesis toimuvaks tippkohtumiseks viisil, kus üheks keskseks küsimuseks on tõusnud kollektiivkaitse võimekuste tugevdamine ning usutava heidutuse suurendamine eeskätt Balti ja Poola regioonis.

Tänaseks saavutatud kokkulepped liitlaste vahel lubavad olla Eestil ja teistel Balti riikidel rahul. Näib, et septembri algus toob meile mitmeid olulisi sündmusi ja sõnumeid, mille eesmärgiks on Eesti julgeoleku jätkuv tugevdamine. Selle sisuks on liitlasvägede püsivama kohaloleku suurendamine kogu regioonis ning meie enda kaitsevõimekuse tugevdamine vajaliku relvastuse soetamise kaudu.

Mõnele võib tunduda, et Eesti kaitsevõime tugevdamine üksnes eskaleerib olukorda, millele Venemaa võiks vastata veelgi agressiivsema käitumisega. Ma ei ole sellise hoiakuga sugugi nõus. Kui keegi üldse midagi on eskaleerinud, siis seda Venemaa oma agressioonidega Gruusia ja Ukraina vastu ning sageli provokatiivse alatooniga õppuste läbiviimisega.

Kui seda üksnes helesinise lootusega pealt vaadata ning mitte midagi teha, võib meie julgeolek juba lähitulevikus olla suure löögi all. Seepärast on halvemate stsenaariumite ärahoidmiseks parim strateegia usutava kaitsevõime olemasolu. Eestil on see olemas ning koos alliansi uute plaanidega tugevnemas.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave