DELFI KÜSIB, MINA VASTAN
1. Miks valija just teie poolt peaks hääletama?
Eestile on täna kõige olulisemad kaks teemat - julgeolek ning rahvusvaheline konkurentsivõime. Need on teemad, millega olen kokku puutunud oma senises karjääris nii Postimehe ajakirjanikuna 1990ndatel kui nüüd viimased 11 aastat poliitikuna Riigikogus. Julgeoleku vallas on veel palju teha, et meie head partnerid Euroopa Liidus tajuksid Venemaalt lähtuvat püsivat survet või isegi ohtu, millega tuleb palju tõsisemalt tegeleda. Teiseks on Euroopa tervikuna täna maailma suures konkurentsis liiga aeglane ja väheinnovatiivne. Mida avatum, dünaamilisem ja innovatiivsem on Euroopa ühisturg, seda paremini läheb ka meie majandusel.
Euroopa Liit peaks vähem kulutama sisemist energiat regulatsioonide või piirangute kehtestamisele. Bürokraatia iseärasus juba on selline, et see toodab uut bürokraatiat või bürokraatlikku mõtteviisi. See on mu meelest Euroopa Liidu üks konnasilmasid, millest tulenevad endiselt eksisteerivad turutõkked, vähene innovatiivsus ning arengut pärssiv minevikuinerts. Heaoluühiskonda pole võimalik üleval pidada mugava majandamise või populistliku poliitikaga.
Tegelikult on kogu kliimapoliitika üks suur küsimärk. Euroopa Liit on teinud märkimisväärselt palju energiaefektiivsuse tõstmiseks ning ka energiaallikate mitmekesistamiseks. Kuid samas on kehtestatud liiga karme nõudeid oma enda ettevõtete konkurentsivõime arvelt. Kui mind valitakse Euroopa Parlamenti, siis ühe oma peamise teemana võtan kindlasti käsitleda ka energiapoliitika tervikuna. Juba 2006. aastal olin ma Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee enrgiajulgeoleku raportöör.
Esiteks peaks Euroopa Liit kujundama Venemaa suhtes ühtse strateegilise hoiaku - kuidas ja milliseid suhteid me Putini Venemaaga üldse tahaksime näha. Arvestades Moskva varjamatut soovi taastada endine impeerium viisil või teisel, siis peab ka Euroopa Liit oma poliitika vastavalt ümber sõnastama. Eelolevad aastad saavad olema Venemaa ambitsioonide tõttu väga keerulised. Esmased sammud võiksid olla sellised - esiteks tuleks Euroopa Liidul astuda sanktsioonipoliitikas vähemalt ühte sammu Ameerika Ühendriikidega. Mida ühtsem on Lääs, seda vähem on Moskval mänguruumi. Teiseks peab Euroopa Liit valima endale uuteks välispoliitika ja energiapoliitika eest vastutavateks volinikeks poliitikud, kes tunnevad Venemaad. Kolmandaks peaks Euroopa Komisjon koos liikmesriikidega töötama sellise energiapoliitika nimel, mis tugevdaks ühenduse konkurentsivõimet ning samas vähendaks poliitilist sõltuvust Putini Venemaa korruptiivsest mõjust. Neljandaks peaks Euroopa Liit kokku leppima uues julgeolekustrateegias, mille üheks sisuks võiks olla liikmesmaade kaitsevõimekuse oluline kasvatamine. Kui tahame olla maailmas tegijad, peame oma huvisid suutma kaitsta mitte ainult ilusa jutuga. Venemaale oleks see arusaadav sõnum. Ja viiendaks, kindlasti peaks Euroopa Liit kõigiti jätkama nende Vene kodanikeühenduste toetamist, kes tahaksid näha oma riiki kaasaegses maailmas eduka, avatuna ning omaenda põhiseadust järgiva demokraatliku riigina.
Kommentaarid