Riigikogu tunnustas Eesti vabadusvõitlejaid
Riigikogu tänasel istungil kiideti konsensuslikult (71 poolt, 0 vastu) heaks avalduse eelnõu "Tunnustuse avaldamine Eesti kodanikele". Eelnõu algatajate nimel pidasin kõne, mille teksti toon ära alljärgnevalt.
Lubage mul tutvustada Riigikogu avalduse eelnõu “Tunnustuse avaldamine Eesti kodanikele”, mille eelmisel nädalal andsid parlamendi menetlusse 44 saadikut kõigist siin esindatud fraktsioonidest.
Eesti riigil on suur moraalne auvõlg, mille kustutamist on oodatud juba pikki aastaid. Pole kahtlust, et iga riigi kohuseks on mäletada ja tunnustada neid, kes on tema eest võidelnud, riskinud ja kannatanud. Eesti on ühel või teisel viisil mälestanud vabaduse eest langenuid, kuid siiani pole Riigikogu tunnustanud inimesi, kes on seisnud Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest ning võidelnud Eestit okupeerinud totalitaarsete režiimide vastu ühel või teisel viisil.
Tänu poliitilisele üksmeelele oleme just nüüd, iseseisvuspäeva künnisel jõudnud selle ajaloolise hetkeni. Riigikogu on oma avaldusega asumas tunnustama Eesti Vabariigi kodanikke, kes tegutsesid Nõukogude Liidu või natsionaalsotsialistliku Saksamaa okupatsioonide aastatel Eesti Vabariigi de facto taastamise nimel.
Siinkohal pole sugugi üleliigne meenutada, et Eesti Vabariik oli rahvusvahelise õiguse vastaselt 1940-41 okupeeritud Nõukogude Liidu, 1941-1944 natsionaalsotsialistlikku Saksamaa ning 1944-1991 taas Nõukogude Liidu poolt. Eesti Vabariik kaotas Teises maailmasõjas ja okupatsioonide tulemusena viiendiku oma elanikkonnast tapetute, vangistatute, küüditatute ja pagulastena.
Eesti kodanikud osutasid vastupanu nii Saksa kui ka Nõukogude okupatsioonidele. Eesti rahvas soovis Eesti riikliku iseseisvuse taastamist, mistõttu oli Eesti kodanike võitlus okupatsioonivõimude vastu iseseisvuse taastamise eest nii relvastatud kui relvitu vastupanu vormis.
Ma luban enda poolt vaid ühe näite tuhandetest võimalikest: 1947. aastal loodi Võru kooliõpilaste poolt Noorte Kuperjanovlaste Organisatsioon. Ööl vastu 24. veebruari 1948 levitati Võrus lendlehti ja sini-must-valgeid lipukesi. Tänavad olid gruppide vahel ära jaotatud, töötati kahekesi, lendlehed ja lipukesed kinnitati rõhtnaeltega majaseintele ja plankudele.
Lendlehed olid põhiliselt kirjutatud käsitsi trükitähtedega või trükitud kummist väljalõigatud tähtedega ning neil oli järgmine tekst:
“Eesti mehed ja õppiv noorsugu!
Organiseerige põrandaaluseid võitlusrühmi, koondage rühmadesse kõik ustavad isamaa pojad, kes on valmis andma kõik Vaba-Eesti uuestisünni eest. Päev, mil terve maailm algab otsustavat võitlust Venemaa hirmuvalitsusega, ei ole kaugel.
Eesti mehed, muretsege relvi ja laskemoona ning ilmuge noorte kuperjanovlaste põrandaaluse organisatsiooni esimesel kutsel relvastatult isamaa eest võitlema. Elagu ja loitku edasi me südameis Vabadussõja vaim! Elagu sini-must-valge lipu kandjad!
Surm punastele timukatele!”
Kaks aastat hiljem vahistasid NKVD üksused 49 kuperjanovlaste organisatsiooni juhti ja liiget. Peaaegu kõik, kes olid olnud aktiivsed. Organisatsiooni juhid mõisteti 25 aastaks, liikmed 10 aastaks vangilaagrisse.
Oma tänast avaldust tehes lähtume me Eesti Vabariigi põhiseadusest ja tõsiasjast, et Teises maailmasõjas okupeeritud Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus ei katkenud.
Riigikogu avaldus tuleb veel ühe olulise tähtpäeva eel, mis lisab sümboolsust meie tänasele otsusele. Käesoleva aasta suvel möödub 20 aastat põhiseadusliku korra taastamisest Eestis. Mäletatavasti 28. juunil 1992 kiitsid Eesti kodanikud referendumil heaks põhiseaduse, mis omakorda lähtus 1938. aasta põhiseadusest. Selle najal on taasrajatud vaba, demokraatlik ja õigusriigi põhimõtteid hindav ühiskond. See sai võimalikuks aga tänu kümnete tuhandete Eesti kodanike ennastsalgavusele rasketel okupatsiooniaastatel.
Tänast avaldust tehes mõistab Riigikogu ühtlasi hukka Nõukogude Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa repressiivse poliitika ning isikute tegevuse, kes nende režiimide teenistuses on toime pannud inimsusevastaseid kuritegusid, sõltumata nende kodakondsusest ja kuritegude toimepaneku kohast.
Head kolleegid, ma kutsun Teid üles toetama käesolevat avalduse eelnõu. Nii täidame oma moraalse kohuse kõigi nende meie kodanike ees, kes oma siiras tahtes on pika okupatsiooniaja jooksul tegutsenud Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest.
Kommentaarid