Marko Mihkelsoni blogi

2011. aasta on peagi jõudmas lõpule ning aeg on teha taas kokkuvõtteid. Olen alates 2006. aastast püüdnud siin ajaveebis üles tähendada lahkuva aasta kümme olulisemat sündmust. Kui varasemalt on kümne suurema sündmuse väljatoomine nõudnud kohati isegi nuputamist, siis nüüd on olukord vastupidine: mida võtta ja mida jätta. Nii dünaamilist ja sündmusterohket aastat annab meenutada. See on olnud uute lootuste tekke, vanade müütide lagunemise ning globaalsete ohtude mitmekesistumise aasta. Allpool toodud kümme olulisemat sündmust on kirjas juhuslikus reas, vaadatuna ikka siit - Eestist. 1. Araabia kevad . Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas on sellel aastal alanud väga suurte muutuste ahel. Tuneesiast Süüriani ja Jeemenist Bahreinini on olnud rahutu ning paljudki arengud on veel alles algusjärgus. Lootust demokraatlikumale ja vabamale riigikorraldusele varjutab islamifundamentalistide parem organiseeritus. 2. Venemaa ärkamine . See, et Venemaa uus keskklass pole rahul oma võimudega, oli teada ...

Lahkuv 2011. aasta tegi meile ühe asja taas selgemaks – vähe on neid, kes ei tajuks suurte muutuste hoovuseid maailmas. Õigupoolest said tektoonilised muutused alguse juba üsna palju varem. Ühed peavad selleks Nõukogude impeeriumi lagunemist 1991. aastal, teised terrorismivastase sõja algust 2001. aastal ning kolmandad 2008. aastal investeerimispanga Lehman Brothers krahhi. Kõik sõltub muidugi ajaloolisest perspektiivist ja ka vaatenurgast. Hiinas võidakse näiteks käimasolevate suurte muutuste alguseks pidada hoopiski 1978. aastat, mil Deng Xiapoing kuulutas välja riigi avanemise ja uue tee. Kuid sõltumata daatumitest on selge, et tehnoloogilise superrevolutsiooni pöörase kiiruse täiendaval tõukel on globaalsüsteem tegemas läbi suurimat murrangut pärast Teist maailmasõda. Nõukogude Liidu lagunemine   ja Ida-Euroopa vabanemine lõid esimese tõsise mõra Teheranis, Jaltas ja Potsdamis kujundatud maailmakorda. Külma sõja lõpp tähendas ühe suure vastasseisu hajumist, ...