Marko Mihkelsoni blogi

Alljärgneva pikema intervjuu andsin 26. mail 2011 BNSi ajakirjanikule Toomas Toomsalule. Rääkisime paljudel Eesti välispoliitikat puudutavatel teemadel. - Inimesel, kes jälgib välispoliitikat meedia vahendusel, eriti Eesti meedia vahendusel, võib väga kergesti tekkida mulje, et välispoliitikale on iseloomulik kampaanialikkus. Kord on põhitähelepanu Gruusial ja muud teemad leiavad vaid harva mainimist. Kord läheb kogu aur Valgevenele, kord Ukrainale, nüüd Põhja-Aafrikasse. Kas selline mulje vastab ka tegelikkusele? Ma ei nimetaks seda kampaanialikkuseks. Kui küsida, millest Eesti välispoliitikas sisulises plaanis pisut vajaka jääb, eriti nüüd, kus me oleme juba seitse aastat Euroopa Liidu ja NATO liige, tuleb tõdeda, et ühest küljest on meil välispoliitiline päevakord on äärmiselt suur ja lai. Enne Euroopa Liidu ja NATO-ga ühinemist olid meie välispoliitilised prioriteedid selged ja tajutavad, need olid eeskätt nende samade organisatsioonidega liitumine. Nüüd, kus me oleme nende orga...

For Estonians, the year 2011 began in a celebratory mood. Tallinn became the cultural capital of Europe and, more importantly, Estonia joined the Euro Zone. Later this year, Estonia will mark the 20th anniversary of regaining its independence from the Soviet occupation. These victories are all the sweeter because the last couple of years have been truly difficult for Estonia. For years, the small emerging country enjoyed a consistent, and rapid, economic growth rate. Of late, however, it has struggled to weather the global financial crisis. It has not been an easy time for the country’s center-right government, or for its people. But by holding the line on its conservative budget policies and by cutting public expenses, the government has managed to create solid ground for further growth. The British weekly The Economist praised all of this in the following words: “ Estonia was one of only two countries in the single currency area [the Euro Zone] that actually met its debt and d...