Kas nafta asendub veega?

Kui tänasel päeval on paljud pinged maailmas tingitud sellest, kes ja kus kontrollib energiaressursse nagu nafta näiteks, siis õige varsti võib tõsiste konfliktide allikaks muutuda kontroll värske vee üle. Ja oh imet, maailma suurim potentsiaalne konfliktikolle sesosas on ... Lähis-Ida.

Soovitan siinkohal väga põnevat analüüsi, mille esitas läinud kuul Washingtonis Lähis-Ida ekspert Dr. Nimrod Raphaeli. Tema järeldused on masendavad. Mõned isukamad näited. Kui globaalne maailma veetarbimine on umbes 8900 kuupmeetrit vett aastas inimese kohta, siis Lähis-Idas on see kõigest 1200 kuupmeetrit. Aastaks 2050 on see number poole väiksem.

Üle 60 protsendi Lähis-Ida veevarudest on nn piiriülesed, mis muudavad enamiku riikidest sõltuvaks naabrite tegevusest. Suurimas sõltuvuses on Egiptus (96 %), Süüria (80 %), Iraak (53 %) ja Jordaania (23 %). Ka on Lähis-Ida maailma suurim ebaefektiivne veekulutaja.

Kuigi naftarikkad riigid (nagu näiteks Araabia Ühendemiraadid) on asunud aktiivselt investeerima mereveest magevee tegemisse, on kiirelt kasvav rahvaarv, linnastumine ning piiriülesed probleemid tekitamas kiirelt kasvavaid pingeid.

Kommentaarid

BBH ütles …
Selles, et vesi saab uueks n-ö naftaks, ma ei kahtlegi!

USA kõrgkooli loengus käsitleti seda teemat sügavalt ning veeprobleemi lahendusena pakuti välja idee, et tuleks välja töötada lihtne ja odav võimalus Antartikas asuvat jääd joogiveeks muuta. (Laevaga jäätükki läbi troopiliste vöötmete tirimine lihtsate ja odavate lahenduste hulka paraku ei kuulu.) See omakorda võiks hoida ära uusi kokkupõrkeid Lääne- ja Lähis-Ida riikide vahel.
KT ütles …
paraku on vesi palju, väga palju strateegilisem ressurss kui nafta. ilma naftata saab, talle on alternatiive jne. ilma veeta ... ???

juhul kui globaalne soojenemine läheb ennustatavat rada, saab sellest uue tõuke Põhja-Lõuna vastuseis. ehkki vee-konfliktid (loe= eluspüsimise-konfliktid) näivad olevat lokaalse või siis üle-ühe-piiri olemusega, saab nn Põhi kaasatud kasvõi migratsiooni kaudu. ja ilmne on, et Põhi kipub minema Lõunasse kohale, klaarimaks asju nö kohapeal. tulemus ei näi aga vastavat kummagi poole ootustele.
Marko Mihkelson ütles …
Kaarel ja Karmo: väga head kommentaarid. Tegelikult peaks see teema olema rohkem ka meie välispoliitilises diskursuses käsitlet. Kuidas Eesti näiteks välja paistab?
Vali Dool ütles …
Muuseas maailma riikide monopoolsed veefirmad kuuluvad enamuses ka samale omanikule. See hinnatõus ning kriis tuleb sujuvalt varsti.
BBH ütles …
Eestis võiks alustada kampaaniaga ''Säästa vett'' vms. Kampaania eesmärgiks oleks teavitada elanikke probleemist ning valgustaks ja õpetaks neid vett säästikumalt kasutama (näiteks keerama hambaid pestes kraani sulgema, või autot pestes säästlikum olema). Eeldades, et kampaania on edukas, saaks seda EL´s teistele eeskujuna esitada.

Pisut ka teemavälist informatsiooni, kuid ehk Karmo´t (ja võibolla teisigi) huvitab. Kirjutasin kunagi globaalsest soojenemisest.

http://www.zone.ee/KT86/2007/04/mned-huvitavad-faktid-tnasest.html
(juhuks, kui link ära ei mahu, siis zone.ee/KT86 ja arhiivist aprill 2007, 13. aprilli postitus)
Klaus ütles …
nt. Tadžikistanis on põhiline loodusressurss vesi (ka elektrienergiast andvat 98% Nureki HEJ), juba mõeldakse, kuidas veevaeseid kuid energiakandjatelt rikkaid naabreid pinnida.
Klaus ütles …
mis puutub kodumaisesse veesäästukampaaniasse, siis Pulleritsu Priidu laupäevases artiklins on tsiteeritud TTÜ keskkonnatehnika instituudi direktorit, kes väidab, et Eestis pole mõistlik vett rohkem kokku hoida, kui seda seni tehtud. Viidates sellele, millist kokkuhoidu on saavutatud Tallinnas Nõukogude ajaga võrreldes ning sellele, et vee säästmine toob kaasa vee seismise torudes, misläbi kasvab raua sisaldus ja mikroorganismide eluvõimalused.

Kindlasti on aga oodata veeärimeeste huvi vee ekspordi vastu Eestist ja seda maksab peljata.

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

UUE VALITSUSE VÄLISPOLIITIKA JA VÄLJAKUTSED

Are we ready for World War III?