Marko Mihkelsoni blogi

Ajakirjal Time on kujunenud traditsiooniks pakkuda välja mööduva aasta TOP-10 kõikvõimalikest sündmustest. Selle aasta edetabelid leiab siit . Ka minul on siin blogis saanud väikeseks harjumuseks aasta sarnase reastusega kokku võtta. Nagu ikka, pole alljärgnevad kümme sündmust või arengut reastatud tähtsuse järjekorras. Eks need edetabelid ole ju alati subjektiivsed, kuid väike mängulisus käib tänase päevaga ikka kaasas. Soovin kõigile head aastalõppu ja ikka paremat uut aastat!! 1. Nobeli rahupreemia president Obamale . Tegemist on kahtlemata ühe suurima üllatusega, mis sellel aastal maailmapoliitikas toimus. Eks selline meeletu avanss näitab, kui kõrgel on ootused. Esimene presidendiaasta Obamale pole olnud kuigi edukas eriti välispoliitikat silmas pidades. 2. Rahutused Iraanis . Presidendivalimistele järgnenud rahutused on Iraani sisemise olukorra põhjalikult segi keeranud. Midagi taolist pole see regionaalseks liidriks pürgiv riik kogenud alates 1979. aasta islamirevolutsioonist sa...

Alates selle ajaveebi algusest (2006 november) olen iga aasta viimasel päeval püüdnud välja tuua 10 olulisemat rahvusvahelist sündmust või trendi lahkuvast aastast. Teen seda ka nüüd, homme. Täna mõtleks aga korraks tuleviku peale - mida võiks pakkuda meile maailmapoliitikas ümmargune aasta 2010? Ennustamine on mõistagi tänamatu tegevus, mistõttu on alljärgnevad kümme punkti vaid osundused minu arvates olulisematele teemadele (arvestades mõistagi ka Eesti asendit). Pidepunktideks on peaasjalikult eelseisvad valimised. Kindlasti teeb elu omad korrektiivid, kuid üks on selge - aasta tuleb sündmusterohke. 1. USA vahevalimised novembris ja president Obama tõehetk . Esimene ametiaasta on Obamale olnud tõeline ameerika raudtee - Nobeli rahupreemiast tervishoiureformi debatini. Kriitikud on Obama sisepoliitikat nimetanud koguni USA "marksististamiseks". Välispoliitikas on peale kõlava retoorika vähe ette näidata. Kas demokraadid kaotavad enamuse Kongressis või suudab Obama taastada ...

Novembri alguses ilmus Youtube'i Vene miilitsamajori Aleksei Dõmovski sensatsiooniliselt avameelne ülestunnistus riigi sisekaitseorganites toimuvast. Sellele järgnenud ajal on Dõmovski andnud arvukalt intervjuusid ning püüdnud organiseerida ka avalikke protestiüritusi oma kodukandis. Juba novembris imestasid paljud, et Dõmovski tegevusele pole järgnenud võimude reaktsiooni. Nüüd see siis väikese viivitusega on tulnud. Eile teavitas Venemaa prokuratuur, et on andnud välja Dõmovski vahistamiskäsu. Süüdistuse sisuks on ametipositsiooni kuritarvitamine. Selle sammuga näitavad Venemaa võimud, et korruptsiooni ning õiguskaitseorganite vägivallategude uurimise ja ohjeldamise asemel pannakse kogu süü "sõnumitoojale". Pole oluline, millised olid Dõmovski sammu formaalsed raamid ja tema tegelik motiiv, selge on see, et Venemaa õiguskaitseorganite tegevuse suhtes on väga palju õigustatud kriitikat. Üksi Põhja-Kaukaasias toimuvast on piisav, et mõista, milliseid karistamatuid meeto...

Näib, et sellel aastal maailma juhtivaks autoturuks tõsunud Hiina ei istu käed rüpes ega mõtle üksnes oma siseturule. Hiina autofirmad on ahned oma tehnoloogiat täiustama ning seeläbi on ka mõistetav huvi selliste firmade nagu Saab või Volvo ostmise vastu. Kui peaks tõesti minema väljakäidud lubaduste järgi, siis 82aastase Volvo uueks omanikuks saab vaevalt kümme aastat autosid tootev Geely . Tänaseks on Geely suurim erakätes autotootja Hiinas, kusjuures firma areng ning kasv on muljetavaldavad. Veendusin selles ise kuu algul Ningbos, kus Geely uusimal tootmisliinil tehti meile (Riigikogu väliskomisjoni delegatsioon) täisekskursioon autode valmimisest alates detailide valust kuni viimaste iluliistude paigaldamiseni. Ladusas inglise keeles tegi meie noor giid väga põhjaliku ülevaate sellest, mida ja kuidas Geely täna toodab. Peamine eesmärk on firmal toota rahvaautosid, mis on oma hinnalt kättesaadavad paljudele. Odavama mudeli saab meie rahas kätte alla 100 000 krooni eest, kusjuures...

Venemaa tuntud sõjaajaloolane Mark Solonin, kelle üks teostest ilmus sellel sügisel, on oma koduleheküljel avaldanud põnevad dokumendid 20. juunist 1941. Need on koostatud Balti sõjaväeringkonna õhujõudude staabis. Tähelepanu väärib nii staabi asukoht (Riia asemel Panevežis), dokumendi numeratsioon (nr 1) kui ka viide sellele, et 20. juunil ei teostanud üksused lahingülesandeid. Ehk siis järjekordne dokumentaalne kinnitus sellest, et Nõukogude väeüksused ei maganud 1941. aasta juunis mingit "rahuund", vaid valmistusid aktiivselt pealetungilahinguteks.

Viimastel päevadel on USA vabariiklastest mõjukad senaatorid võtnud teravalt sõna kahel Euroopa julgeolekut puudutaval teemal. Esiteks tegi väliskomisjoni aseesimees Richard Lugar oma ettekandes teatavaks, et stabiilsuse ja julgeoleku tagamiseks Lõuna-Kaukaasias tuleks Ühendriikidel ja tema NATO liitlastel suurendada abi, sealhulgas relvaabi, Gruusiale. Teiseks on kuus senaatorit eesotsas Jon Kyli ja John McCainiga saatnud kirja Prantsusmaa suursaadikule USAs Pierre Vimontile, kus nad väljendavad selget vastuseisu kavandatavale Mistral-tüüpi laeva müügile Venemaale. Lisaks algatas Esindajatekoja vabariiklasest väliskomisjoni aseesinaine Ileana Ros-Lehtinen seaduseelnõu , mis soovitab president Obamal takistada võimalikku laevamüüki Venemaale. Suursaadik Vimonti vastus senaatoritele jätab arusaadavalt kõik otsad lahti. Täna on Prantsusmaal kuulda arvamusi, et laev tuleks ikkagi venelastele müüa, kuid ilma tehnoloogiata. Sellele viitab ka Vimont. Vimonti kirja järel on senaatorid tõst...

Serbia tänane formaalne otsus anda üle ametlik ühinemissoov Euroopa Liiduga on vaieldamatult ajaloolise tähendusega. Olgugi, et riigi reaalse liikmelisuseni läheb veel aastaid, tähendab see samm põhimõttelist muudatust korraga nii Balkani tulevikule kui ka Euroopale tervikuna. Serbia otsus liituda Euroopa Liiduga tähendab olulist sammu kontinendi poliitilise ühinemise suunas. Veel mõned aastad tagasi (rääkimata 1990ndatest) tundus tänane seis kauge eesmärgina. Nüüd on olukord võrreldamatult muutunud ja reaalne integratsioon tegelikkus. Eesti nagu teistegi Euroopa Liidu liikmesmaade huvides on stabiilsuse ning õitsengu kasv Balkanitel. Meie enda kogemus räägib sellest, et Euroopa Liidu liikmelisus on olnud väga jõuliseks arengumootoriks. Miks ei peaks töötama ka see Balkanitel? Horvaatia peatse liikmelisuse järel peaks laienemisprotsess Lääne-Balkanil kindlasti jätkuma ja seda mitte määramatus tulevikus. Vabakaubandusleppe lahtikülmutamine ning viisavaba liikumise lubamine on Serbia pü...