VANGIDE VAHETUS JA UKRAINA TULEVIK


Hetkel on vara öelda, milleni äsjane vangide vahetus viib. Loomulikult on tore, et Venemaa käes pantvangis olnud Ukraina kodanikud on kodus tagasi. Samas on Venemaa vanglates veel kümneid krimmitatarlasi ja teisi. Murelikuks teeb asjaolu, et Venemaale tagasi saadetute seas oli üks olulisemaid MH17 lennu allatulistamise tunnistajaid Vladimir Tsemahh. 

Väga oluline on küsimus, mis saab edasi? Miks Venemaa ikkagi oli nõus vange vahetama ja läbi selle tunnistama oma seotust sõjaga Ukrainas?

Siin võib vastuse anda Normandia neliku (Venemaa, Saksamaa, Prantsusmaa ja Ukraina) järgmine kohtumine. Prantsusmaa president Macron on seda juba ette kuulutanud, kui väga oluline rahukonverents. Pole välistatud, et Venemaaga suhete normaliseerimist taotlev Macron püüab saavutada Vene-Ukraina konflikti osas edasiminekut. Vangide vahetus võib olla siin üks sammudest. 

Ukrainal on kujunenud väga keeruline valikukoht. Ühest küljest on president Zelenskõi huvides sõja lõpetamine, teisalt teab ta väga hästi, et selle hinnaks võib Venemaa survel olla Ukraina väljajäämine Euroopa Liidu ja NATO laienemisplaanidest. Kahjuks pole Euroopa suurriigid siiani suutnud isegi poole sõnaga vihjata, et Ukrainal on perspektiiv saada kunagi ELi liikmeks. 

Venemaa presidendil pole kuhugi kiiret. Putin tunnetab Lääne soovi suhete taastamise järele ja on seetõttu eriti heas positsioonis esitada oma tingimusi. Üheks võiks eeldatavalt olla Ida-Ukrainas autonoomia loomine, mis sisuliselt külmutaks Kiievi enda heakskiidul konflikti. Donbass jääks küll Ukrainale, kuid Venemaa omaks seal sellisel juhul täit kontrolli. Teiseks tingimuseks võiks olla Pariisi nõusse saamine selles, et rahu Euroopas on võimalik siis, kui Ukraina ei saa kunagi Euroopa Liidu ja NATO liikmeks. See omakorda võiks viia sanktsioonipoliitika lõppemiseni ning halvimal juhul ka NATO heidutusmeetmete nõrgenemiseni. USAst tulnud signaalid Euroopa Heidutusmeetmete rahastamise vähendamiseks üksnes tugevdab Venemaa kuraasikust. Siit aga tuleneb otsene seos meie julgeolekuga, mis sündmuste sellise arengu korral võib sattuda taas suuremasse ohutsooni. 

Seepärast on eriti oluline Eesti ja teiste samameelselt mõtlevate riikide aktiivne diplomaatiline tegevus, et vältida ohtliku Jalta lepete vaimu taasteket Euroopas. 

Fotol: Oleg Sentsov tütrega. Reuters

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

IRAANI LÕKS

EESTI VÄLISPOLIITIKA HETKESEISUST

KAS EKRE SOOVIB TÕESTI EESTI VENESTAMIST?