VANGIDE VAHETUS JA UKRAINA TULEVIK


Hetkel on vara öelda, milleni äsjane vangide vahetus viib. Loomulikult on tore, et Venemaa käes pantvangis olnud Ukraina kodanikud on kodus tagasi. Samas on Venemaa vanglates veel kümneid krimmitatarlasi ja teisi. Murelikuks teeb asjaolu, et Venemaale tagasi saadetute seas oli üks olulisemaid MH17 lennu allatulistamise tunnistajaid Vladimir Tsemahh. 

Väga oluline on küsimus, mis saab edasi? Miks Venemaa ikkagi oli nõus vange vahetama ja läbi selle tunnistama oma seotust sõjaga Ukrainas?

Siin võib vastuse anda Normandia neliku (Venemaa, Saksamaa, Prantsusmaa ja Ukraina) järgmine kohtumine. Prantsusmaa president Macron on seda juba ette kuulutanud, kui väga oluline rahukonverents. Pole välistatud, et Venemaaga suhete normaliseerimist taotlev Macron püüab saavutada Vene-Ukraina konflikti osas edasiminekut. Vangide vahetus võib olla siin üks sammudest. 

Ukrainal on kujunenud väga keeruline valikukoht. Ühest küljest on president Zelenskõi huvides sõja lõpetamine, teisalt teab ta väga hästi, et selle hinnaks võib Venemaa survel olla Ukraina väljajäämine Euroopa Liidu ja NATO laienemisplaanidest. Kahjuks pole Euroopa suurriigid siiani suutnud isegi poole sõnaga vihjata, et Ukrainal on perspektiiv saada kunagi ELi liikmeks. 

Venemaa presidendil pole kuhugi kiiret. Putin tunnetab Lääne soovi suhete taastamise järele ja on seetõttu eriti heas positsioonis esitada oma tingimusi. Üheks võiks eeldatavalt olla Ida-Ukrainas autonoomia loomine, mis sisuliselt külmutaks Kiievi enda heakskiidul konflikti. Donbass jääks küll Ukrainale, kuid Venemaa omaks seal sellisel juhul täit kontrolli. Teiseks tingimuseks võiks olla Pariisi nõusse saamine selles, et rahu Euroopas on võimalik siis, kui Ukraina ei saa kunagi Euroopa Liidu ja NATO liikmeks. See omakorda võiks viia sanktsioonipoliitika lõppemiseni ning halvimal juhul ka NATO heidutusmeetmete nõrgenemiseni. USAst tulnud signaalid Euroopa Heidutusmeetmete rahastamise vähendamiseks üksnes tugevdab Venemaa kuraasikust. Siit aga tuleneb otsene seos meie julgeolekuga, mis sündmuste sellise arengu korral võib sattuda taas suuremasse ohutsooni. 

Seepärast on eriti oluline Eesti ja teiste samameelselt mõtlevate riikide aktiivne diplomaatiline tegevus, et vältida ohtliku Jalta lepete vaimu taasteket Euroopas. 

Fotol: Oleg Sentsov tütrega. Reuters

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave