Väga huvitav küsitlus Levada Keskuselt


Mõned päevad tagasi avalikustas Moskvas tegutsev Levada Keskus järjekordse avaliku arvamuse uurimise küsitluse tulemused, kus tunti huvi venemaalaste suhtumise vastu Teise maailmasõja alguse, sealhulgas Molotov-Ribbentropi (MRP) pakti kohta.  

Nii näiteks selgub, et MRP sõlmimist toetab täna 33 ja mõistab hukka 22 protsenti vastanutest. 46 protsenti aga ei tea MRPst mitte midagi. Samas teab 36 protsenti salaprotokollide olemasolust ning 41 protsenti pole sellest midagi kuulnud. 11 protsenti on salaprotokollidest kuulnud, kuid peab neid võltsinguks. Seejuures on viimase 5 aasta jooksul kasvanud MRPst mitteteadjate hulk.

Küsimusele, kas Venemaa ja Balti riikide suhted on seotud Venemaa mittesooviga tunnustada nende riikide okupeerimist 1939-40, vastas koguni 45 protsenti pigem jaatavalt. Vaid 15 protsenti leiab, et need sündmused pole omavahel seotud. Seejuures on kõige teadlikum segment 40-54 aastased kõrgema haridusega ja keskmisest parema sissetulekuga mehed.

Venemaalastelt uuriti veel sedagi, kas nad näiteks teavad, et 1939. aasta septembris toimus Brestis Nõukogude ja Saksamaa vägede ühisparaad Poola alistamise puhul.  Umbes viiendik on sellest teadlikud, samas, kui 56 protsenti kuulsid sellest esimest korda.

Mida need numbrid meile ütlevad? Esiteks seda, et vaatamata "võitlusele ajaloo võltsijate vastu" pole venemaalaste arvamused sugugi monotoonselt ühesugused. Eriti huvitav on küsimus MRP ja Vene-Balti suhete kohta, mida on ju nii palju ideoloogiliselt rünnatud. See annab lootust, et aja möödudes me võime ehk vastastikku ületada need keerulised ajaloo sõlmküsimused ja keskenduda üha enam minevikumõjutustest vabade suhete edendamisele. Viimased on aga võimalikud tõesti siis, kui Venemaa ja Eesti suhetest taandub ekspansionistlik imperatiiv.


Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
05 september, 2010 01:02
Anonüümne ütles …
Vene amatöörlik informatsiooni levimise käsitööriist ei saa võistelda professionaalse lääne propagandistliku soomustatud infosõja lahingumasinaga, mille ohvriks langevad eeskätt poliitikud / k. a. ajaloolased ehk eliitmurd ja seejärel autoriteetide arvamusele tuginev lihtrahvas (murd), kes usaldavad pimedalt oma autoriteete ning oma tööga hõivamise või muu põhjuse tõttu ei tegele nende poliitiliselt mugavate tõlgenduste kontrollimisega. Tulemuseks saavad meie lapsed mugavaima seisukoha oma ajaloo kohta, unustavad osa esivanemate kogemust, ning kasvavad sellistena, kes ei ole enam isegi võimelised vahet teha tõde ja vale vahel. “Kui soovite võita oma vaenlast, kasvatage tema lapsi”, ütleb Hiina vanasõna. Häbi teadvustada, et enamik autoriteetseid ajaloolasi / poliitikuid / libateadlasi / pseudomajandustegelasi peab oma rahva / elanikkonna lapsi vaenlasteks. Kõige kurvameelsem on see, et mõned isegi haritud inimesed seda ei teadvusta. Pange tähele, mugavat ajalugu ideologiseeritakse “vabaduse ja demokraatia” loosungite all.
Eliitmurru ja nende peremeeste eesmärgiks on alati tähtis, et lambad järgneksid oma karjameestele, kasvõi tapamajja, kui osutub vajalikuks. Peaasi kasvatada õigel hulgal õigeid karjamehi, ning panna neid uskuma polüideoloogiasuundadesse, et kogu lambakari oleks hõivatud ning igale lambakarile oleks oma karjamees.
06 september, 2010 18:58
Anonüümne ütles …
protsendid üksi ei näita midagi, näitab võrdlus teiste riikide vastavate protsentidega...
07 september, 2010 14:25
Anonüümne ütles …
võrreldes venemaa suurust on selle küstluse tulemused võrreldavad sellega kui eestis oleks küsitletud 10 inimest ning selle järgi oleks kirjutatud, et 70% arvab nii ja 10% arvab naa ning 20% pole midagi kuulnud.
07 september, 2010 19:28
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave