OPEC, Venemaa ja nafta hind

Naftatootjad teevad suuri jõupingutusi, et nende majandustele olulist sissetulekut kuidagigi kasvatada ja stabiliseerida. OPECi tänane otsus vähendada päevast naftatootmist 9 protsendi ehk 2,4 miljoni barreli võrra on ajalooliselt suurim, kuid ka see ei avaldanud maailmaturul muljet.

OPECi otsuse järel on nafta hind veelgi alanenud ninga veidi enam kui 40 dollariga barrelilt tagasi nelja aasta tagusel hinnatasemel. Analüütikute hinnangul ei näita nõudlus turul kasvutrendi enne järgmise aasta lõppu. See aga tähendab, et nafta hind võib vajuda veelgi. Arvatakse, et põhi võib olla kusagil 25 või isegi 20 dollari kandis.

Selline hinnatase ei rahulda muidugi ühtegi suuremat tootjat. Venetsueela ja Iraan on oma tuleva aasta riigieelarve tulupoole rajanud lootusele, et nafta hind on keskmiselt 95 dollarit barrelilt. Venemaa piirnumbriks on 70 ning näiteks Saudi Araabial 55 dollarit.

OPECisse kuulub teatavasti 13 riiki, kes toodavad 40 protsenti maailma naftast. Muuseas, Indoneesia on otsustanud lahkuda organisatsioonist alates 1. jaanuarist 2009. Lisaks OPECi tänasele otsusele on oma toodangu vähendamise valmidusest teatanud näiteks nii Venemaa kui Aserbaidžaan. Viimane koguni kuni kolmandiku võrra, sest ka Bakuu on oma eelarve arvestamisel pidanud silmas nafta hinda 70 dollari tasemel.

Muide, lisaks Venemaale ja Aserbaidžaanile olid täna külalistena OPECi kogunemisel Alžeerias veel ka Omaan ja Süüria. Venemaad esindanud asepeaminister Igor Setšin teatas, et vaatamata varasematele oletustele ei kavatse Moskva ühineda OPECiga. Siiski on Venemaa huvitatud alalise vaatleja staatusest OPECi juures. Ka kutsus Setšin kõiki gaasitootjaid 23. detsembril Moskvas kogunevale foorumile.

Sisuliselt tähendavad need ja paljud teised uudised, et nafta hinna volatiilsus mõjutab mitte üksi tootjate riikide sissetulekuid ja nende majanduslikku olukorda, vaid võib teatud hetkel luua ka eeldused tõsisema energiakriisi tekkimisele. Kuid kõige kriitilisem on ikkagi seis nendel, kelle majandus on liiga monotoonselt sõltuv nafta tootmisest ja maailmaturu hinnast.

Eesti tarbijale on tublisti alanenud autokütuse hind leevenduseks, kuid teisalt mei ei tea, milline on selle kaugem võimalik mõju. On päris ilmne, et kütuse hind ei püsi pikemat aega madalal tasemel.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

MÄGI-KARABAHHI VERESÕLM

ABIELUREFERENDUM KUI EESTI BREXIT

MILLINE USA PRESIDENT VASTAKS EESTI OOTUSTELE?