TOP-10 maailmasündmust 2008. aastast

Aasta lõpuni on jäänud loetud tunnid, mistõttu pole parimat hetke veelkord möödunule tagasi vaadata. Heitsin korraks pilgu samasugustele sissekannetele 2006. ja 2007. aastast ning esimeseks ja peamiseks erinevuseks võrreldes nendega on selge suursündmuse esiletõus 2008. aastal. Selleks oli ja on jätkuvalt globaalsest finantskriisist vväljakasvav majanduslangus.

Just finantsraputused mõjutasid selle aasta teisel poolel eriti rahvusvahelist elu ning hakkavad veelgi enam mõju avaldama tuleval aastal. Ei tahaks küll ennustada, kuid algav majanduslangus võib kaasa tuua mõne päris tõsise regionaalse või isegi kaugemale ulatuva konflikti. Seetõttu tuleb 2009. aasta maailmale ja paraku ka Eestile tõenäoliselt alanud sajandi üks keerulisemaid.

Järgnev TOP-10 on muidugi väga subjektiivne ning eestlase vaatenurka omav. Lisada võiks siingi mitmeid teisi sündmusi, nagu näiteks Tiibeti rahutused või Pekingi olümpia. Kuid olgu see nimekiri siis selline:

1. Globaalne finantskriis ning nafta hinna kiire langus

2. USA presidendivalimised

3. Võimuvangerdused Venemaal

4. Venemaa katse kõrvaldada Gruusia valitsus

5. Kosovo iseseisvuse väljakuulutamine

6. Terrorirünnak Mumbais, millele järgnes pingekasv India ja Pakistani suhetes

7. Euroopa Liidu edu energialeppe alal, kuid ebaedu sisereformi läbiviimisel

8. NATO võimetus kokku leppida Gruusia ja Ukraina lõimimises

9. Iisraeli rünnak Hamasi vastu Gazas

10. Piraatide tegevus Adeni lahes.

Aasta persooni suhtes olen blogi lugejatega nõus. Selleks oli kindlasti USA vastvalitud president Barack Obama. Tema komeet on veel teel orbiidile, kuid ega kaua pole jäänud tõehetke saabumiseni. 20. jaanuaril on Obama juba täiel määral USA poliitika eest vastutav.

Head vana aasta lõppu ja vaatamata paljudele ennustustele ikka edukamat uut aastat!

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave