Saksamaa nabanöör Venemaaga

NATO välisministrite tänane kohtumine, kus korraga räägitakse alliansi suhetest Gruusia ja Venemaaga, annab tõenäoliselt kahetise signaali. Esiteks püüab allianss leida varuteed Gruusiale ja Ukrainale mõõdukaks lähenemiseks. Teisalt aga otsitakse pehmemat maandumist pingestunud suhetes Venemaaga.

Mõlemal juhul on üheks peamiseks mõjutajaks Saksamaa. Esiteks on Berliin jõuliselt vastu Kiievile ja Tbilisile selgema liitumisperspektiivi andmisele. Teiseks on aga Saksamaa kiivalt huvitatud Venemaaga suhete taastamisele stiilis "business as usual".

Tihti on küsitud, mis ikkagi on Saksamaad ja Venemaad siduvaks nabanööriks? Minu arvates annab sellele päris hea vastuse Nicholas Kulish oma tänases artiklis International Herald Tribune'is.

Tema vastus on lihtne - peamiseks mõjutajaks on pikaaegsed majandussuhted. Juba 1850ndatel aastatel ehitas Siemens välja Venemaa esimese telekommunikatsioonivõrgu. Hiljem, vaatamata suurtele sõdadele, pole suhted Moskva ja Berliini vahel lahtunud. Murranguliseks said 1970ndad aastad, mil Saksamaa nõustus gaasijuhtmete ehitusega toonasest Nõukogude Liidust. Ja seda USA vastuseisust hoolimata.

Ka täna pole Washington ja Berliin kuigi lihtsates suhetes. Kohati näib, et Saksamaa hoiab rohkem Venemaa kui Ameerika Ühendriikide poole. Väga tähenduslik on nii Schröderi juhtum, kui otsati ka Kulishi viide kantsler Merkeli meelemuutuse põhjustele pärast Vene-Gruusia sõda.

USAs on peagi ametisse astumas uus administratsioon. Kulishi meelest peaks Barack Obama võtma Moskva suunal kuulda Berliini arvamusega, et seeläbi ka leevendada pingeid USA ja Venemaa suhetes.

Samal ajal on Ühendriikides mõistetud, et suhted Moskvaga muutuvad senisest tunduvalt reaalpoliitilistemaks, kusjuures päevakorra keskmesse tõusevad relvastuskontrolli küsimused. Sellest kirjutab Venemaad hästi tundev ning Clintoni administratsioonis töötanud Stephen Sestanovich oma artiklis Foreign Affairsi viimases numbris.

Nii Kulishi kui Sestanovichi arvamused näitavad, et Lääne-Vene suhetes on jätkuvalt otsingute ja muutuste aeg. Kui Venemaa näib oma hoiakutes olevat järjekindel ja edu saavutav (mõistagi Moskva seisukohalt), siis lääneriigid on oma hoiakutes jätkuvalt ja ohtlikult hajali. Prevaleerib suurriikide soov eelistada kahepoolseid tehinguid ühishoiakutele, mille osaks on ka Ida-Euroopa riikide objektiivne ettevaatlikkus.

Kuid ühes küsimuses on Lääs üksmeelel . Venemaa roll maailmapoliitikas on vaieldamatult kasvanud ning Moskvat eirata (nagu 1990ndatel) pole ka parimal tahtmisel võimatu. Puudutagu see siis majandussuhteid, julgeolekut või hoopis laiemat mõõduvõttu poliitiliste süsteemide vahel tänases turbulentses maailmas. Kindlasti on see väga oluline teema ka meile, et paremini mõista võimalikke trende eelolevatel aastakümnetel.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Putin-Schröderi gaasitorupaktiga otsustati järjekordselt Eesti, Balti riikide ja Poola üleandmine venemaa mõjusfääri. Saksamaa nõustus siinkandis oluliselt vähendama oma mõju, saades vastukaubaks mõju kasvu oma läänemaabrite üle (Holland, Belgia, ka Prantsusmaa ja Suurbritannia) gaasijaotuskeskusena. Gaasitoru on sarrus betoonis, millest rajatakse Moskva-Berliini telg (osana laiemalt Moskva-Berliini-Pariisi-Rooma teljest). Eesti riiklusele tähendab selle telje esilekerkimine surmaohtu.

Ütle EI gaasitorule: http://www.balticsea.lt/ee/all
Anonüümne ütles …
Noh, hea, et ma siis Eesti Lugu seeriat ostan. Järgmise sammuna vaja eksiili korter muretseda... sest Eesti riigi päevad on järelikult loetud, kui juba nõnna oluline poliitik sellist asja kirjutab :(
Anonüümne ütles …
See gaastoru ehitus on täiesti asjata ettevõtmine, varsti võetakse ka Euroopas kasutusele uus gaasitootmise tehnoloogia:
Hiljuti kuulsin raadiost huvitavat uudist, USA on läinud gaasitootmises mööda Venemaast ja muutunud seega maailma suurimaks gaasitootjaks, seda tänu täiesti uue tehnoloogia rakendamisele. Seda tehnoloogiat on täiesti võimalik rakendada edukalt ka Eestis, valitsus ütles aga teadlaste vastavasisulisele pöördumisele ära.
Tehnoloogia:
Kõigist orgaanilist ainet sisaldavatest kivimitest saab toota gaasi. Maapinda puuritakse kõigepealt vertikaalne auk kuni vastava kivimini, seejärel muudetakse puurimise suund horisontaalseks ja hiljem tekitatakse kivimisse veesurvega praod - siis võibki asuda gaasi väljapumpama.
Eestis on suured orgaanilist ainet sisaldavate settekivimite varud, näiteks paas.

Populaarsed postitused sellest blogist

MÄGI-KARABAHHI VERESÕLM

ABIELUREFERENDUM KUI EESTI BREXIT

MILLINE USA PRESIDENT VASTAKS EESTI OOTUSTELE?