Marko Mihkelsoni blogi

Mõni aeg tagasi õiguskantsler Indrek Tederi pakutud mõte põhiseaduspatriotismist ning kodanikukesksest identiteediloomest Eestis on kindlasti väärt lisandus ühiskonna suurema sidususe saavutamise arutellu, kuid minu arvates pole see siiski murrangut toov võluvits. Halvimal juhul võiks põhiseaduspatriotismi eelistamine kujuneda isegi teataval määral ohtlikuks. Kui selle mõtteks on valehäbis taandada Eesti omariikluse ja identiteedi põhitelg, siis tegelikult võiksid selle idee autorid võtta kasutusele hüüdlause: no pasaran! Ühiskonna sidususe asemel saavutame risti vastupidise tulemuse. Ma ei jaga nende hädakisa, kes pidevalt räägivad integratsiooni läbikukkumisest ning kes kasutavad Eestis elavaid teisi rahvusi mingi väljapressimismalakana. Või veel hullem, Eesti enda identiteedi ja omariikluse nõrgendamiseks. Seda viimast kahjuks nägime päris ilmekalt ka kohalike valimiste kontekstis. Leo Kunnas kirjutab tänases Eesti Päevalehes , et põhiseaduspatriotismile pole mõistlikku alternatii...

Riigikogu kiitis täna heaks avalduse seoses Nord Streami ehitusega kaasnevate keskkonnariskidega. Selle teksti leiate siit . Minu arvates oli tänane arutelu professor Soomere osavõtul väga sisukas ning oli üldse kogu Läänemere regioonis esimest korda, mil teemat arutas ühe riigi rahvaesindus. Juba ainuüksi see teadmine räägib sellest, et sedavõrd tähtsa kogu Läänemere regiooni puudutava infrastruktuuri objekti üle on olnud väga ebamäärane arutelu. Meie tänane avaldus saadetakse kõigile naabermaadele ning loodetavasti pälvib see ka sisulist tähelepanu. Nord Streami juhtum on korraga parajaks lakmuseks mitte üksnes regionaalse koostöö, vaid ka kogu Euroopa Liidu energiapoliitika osas. Kuigi meil on palju probleeme ühise hoiaku kujundamisel, annab see siiski võimaluse tõstatada teemad, kus Euroopa ühtsus on hädavajalik. Eestil võib olla siin hea võimalus initsiatiivi näidata.

Täna õhtul avanes mul seoses ametliku vastuvõtuga võimalus teha eksklusiivselt ringkäik Tallinna sadamas viibival USA mereväe legendaarsel ristlejal USS Cole (vaata ka siit ). Jäin pisut hiljemaks vastuvõtule minekuga, kuid seda enam aega oli rääkida nii kapteni kui relvajuhtimismeeskonna ülemaga. Viimane tegi mulle ringkäigu laeval, alates mootoriruumist ja relvajuhtimiskeskusest kuni kapteni eluruumide ja sillani välja. USS Cole on küll juba 13 aastat vana, kuid ometi on ta üks häid näiteid kõrgtehnoloogilisest militaarvõimekusest. Pean tunnistama, et see oli minu esimene kord olla ristlejal, mistõttu ei väsinud ka imestamast kogu selle laeva keerukat ülesehitust. Tõsi, ka minu saateohvitser kinnitas, et kogu laeva käigusüsteemi võib selgeks saada mitte vähem kui kahe kuuga. Loo juures toodud pildil on näha USS Cole Norra aluse Blue Marlin "embuses" pärast terrorirünnakut tagasiteel Ühendriikidesse. Ristleja pälvis tuntuse 12. oktoobril 2000, mil Jeemeni rannikul Adeni sad...

Soome majandusele oli tänane päev kindlasti väga tähtis. Arvestades põhjanaabrite metsatööstuse olulisust kõlasid Venemaa peaministri Vladimir Putini lubadused ümarpalgi eksporttollide külmutamisest veel üheks aastaks äärmiselt meelitavalt. Putini avaldus kõlas Peterburis peetud Venemaa-Soome metsakohtumisel, kus osales ka Soome peaminister Matti Vanhanen. Kuid ümarpalgi teema polnud kaugeltki ainus ja võib olla isegi mitte peamine küsimus. RIA Novosti ei teinud mingit saladust sellest, et Putini ja Vanhaneni kohtumise üheks peateemaks oli Nord Streami gaasijuhtme ehitus ning Soome valitsuse positsioon loamenetluse küsimuses. Seepärast ei saa kuidagi välistada, et ümarpalgi tollide külmutamise küsimus on kaudselt seotud Nord Streami ehitamiseks vajalike lubade saamisega Soomelt. Kordan, et see on vaid oletus ning loodetavasti ei oma need kaks küsimust Soome valitsuse jaoks puutumust. Venemaa liidrid on viimastel nädalatel väga aktiivselt suhelnud nii Taani, Saksamaa, Soome kui ka Roots...

Venemaa peaministri Vladimir Putini personaalne karisma ning Moskva välispoliitika suutlikkus eriti Euroopa suunal on kohati kadestamisväärselt edukas. Selle üheks parimaks näiteks on Putini tulemuslik semutsemine Itaalia peaministri Silvio Berlusconiga, kes on varjamatult kujunenud Venemaa üheks kindlamaks eestkõnelejaks Euroopa Liidus. Lõppeval nädalal ühitas Berlusconi oma veidi ootamatu Peterburi visiidi nii energia- ja majanduskõneluste kui ka Vladimir Putini sünnipäeva (küll tagantjärele) tähistamisega. Seejuures eelistas Berlusconi väga privaatset (kaasas vaid turvamehed ja isiklik nõunik) Peterburi lendu kohtumisele Jordaania kuningaga, kes parasjagu viibis Roomas. Igatahes on Venemaa juhtkond suutnud edukalt lõhestada Euroopa Liidu ühtsemale käitumisele pürgivat energiapoliitikat schröderismi kogemuse laiendamisega ka lõunatiivale. Kui Saksamaa ekskantsler on Nord Streami (ja mitte ainult) eesträäkija, siis Berlusconi kiidab tegeva valitsusjuhina hoogsalt kaasa South Streami r...

Saksamaal on uus võimuliit sündinud. 27. septembril peetud üldvalimised andsid kindla võidu konservatiividele eesotsas Angela Merkeliga. Tänu sotside hävingule ning liberaaldemokraatide korralikule tulemusele sai Saksamaal taas võimalikuks paremtsentristlik koalitsioon. Täna sõlmitud 124leheküljelise koalitsioonileppe motoks on Kasv, Haridus, Sidusus. Ma ei hakkaks seda dokuemnti siin tervikuna lahkama, vaid osundaksin üksnes selle välis- ja julgeolekupoliitilisele osale. Ehk siis - kas uus koalitsioonilepe lubab mingeid muudatusi Saksamaa välispoliitikas? Koalitsioonileppe välispoliitilise osa preambulis rõhutatakse, et " unser politischen Handeln wird von der Werten des Grundgesetzes und dem Ziel geleitet, die Interessen unseres Landes zu wahren. Wir bekennen uns zur Universalität der Menschenrechte, zur Rechtsstaatlichkeit und zur Herrschaft des Rechts in den internationalen Beziehungen und betrachten Menschenrechtspolitik als zentrale Konstante deutscher Aussen- und Sicherhei...

Eesti mõttelise tulevikuasendi üle on korduvalt arvamusi pakutud. Mida aeg edasi, seda kindlamaks arusaamaks on minu arvates kujunemas meie loomulik kuuluvus läänemaailma Põhjalasse. Ühed räägivad Jõulumaast(giast), teised lihtsalt geograafilisest kaasusest, kolmandad aga meie majanduslikust paradigmast. Seejuures on korraga õigus kõigil. Me lihtsalt oleme siin ja selles kultuuriruumis. Seepärast oli Nõukogude okupatsioon lihtsalt ajaloo ajutine, kuigi meile palju kurja teinud väärareng. Väga ilmekalt tuleb meie staatus välja näiteks "Piirideta reporterid" järjekordsest ajakirjandusvabaduse indeksist . 2009. aasta pingerea esikümme näeb välja selline: 1. Taani 2. Soome 3. Iirimaa 4. Norra 5. Rootsi 6. EESTI 7. Holland 8. Šveits 9. Island 10. Leedu Ma ei defineeriks läänemaailma Põhjalaks mitte üksnes traditsioonilise Suur-Skandinaavia, vaid kindlasti on selles puutumus nii Iirimaal kui Leedul, otsati ka Hollandil. Teiste sõnadega on selle ruumi ühisosaks tugev parlamentaarne ...