Marko Mihkelsoni blogi

Russia’s aggression against Ukraine and Estonia’s transformation into a border country of the free world requires more active and determined foreign policy activities. Estonia’s defense capability is not complete without smart diplomacy. It is therefore crucial to boost significantly the resources for executing foreign policy, increasing the Ministry of Foreign Affairs’ share of funding to at least 1 percent of the total state budget in coming years. February marked 70 years since the event that largely set the foundations for the world order after World War II. At the Yalta Conference, the then allies – the United States, the Soviet Union and the United Kingdom – decided to establish a system of international relations based on the United Nations to avoid new major disasters in the future. It cost the division of Europe, and the central issue was the fate of Poland. One of the participants in the Yalta agreement, Winston Churchill, said at the time: “Poor Neville Chamberlain b...

Venemaa agressioon Ukraina vastu ning Eesti muutumine vaba maailma piiririigiks nõuab meilt senisest aktiivsemat ning sihikindlamat välispoliitilist tegevust. Eesti kaitsevõime pole täiuslik ilma targa diplomaatiata. Seepärast on eelolevatel aastatel oluline tuntavalt kasvatada ka välispoliitika teostamiseks ettenähtud ressursse, tõstes välisministeeriumi rahastamise osakaalu vähemalt ühele protsendile riigieelarve kogumahust. Veebruaris möödus 70 aastat sündmusest, mis suuresti pani aluse Teise maailmasõja järgsele maailmakorraldusele. Jalta konverentsil otsustasid toonased liitlased Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit ja Suurbritannia rajada Ühinenud Rahvaste Organisatsioonil põhinev rahvusvaheliste suhete süsteem, et vältida tulevikus uusi suuri katastroofe. Selle hinnaks sai Euroopa jagamine, kusjuures keskseks küsimuseks oli Poola saatus. Jalta kokkuleppe üks osalisi Winston Churchill ütles toona: „Vaene Neville Chamberlain uskus, et võib usaldada Hitlerit. Ta eksis....

President Toomas Hendrik Ilvese välismeedias hooletult pillatud fraas, et Eesti suudaks Venemaa rünnakule vastu seista kõigest neli tundi, on tekitanud meie avalikkuses ja näiteks võimalike investorite seas mõistetav alt küsimusi. Kas Eesti kaitsevõimega on tõepoolest nii lootusetud lood?  Teinekord reljeefse väljenduslaadi poolest tuntud president võttis muidugi intervjuu järel kohe selgitada, et ajakirjanik oli temast valesti aru saanud. Ta olevat nelja tunni all mõelnud ikkagi Venemaa vägede kiiret valmisolekut asuda käsku täitma. Olgu kuidas on, kuid alarmeeriv ja presidendile liiga spekulatiivne oli see arvamusavaldus küll. Liitlaste tähelepanu saame võita ka teisiti. Tegelikult on Eesti kaitsevõime praegu tunduvalt paremal järjel kui veel poolteist aastat tagasi. See põhineb nii meie enda kui ka liitlaste tegevusel. Kes võinuks veel eelmise aasta jaanuaris arvata, et Ämari lennuväljal hakkab korraga opereerima paarkümmend NATO liitlaste hävitajat või et Tapal on ko...