Marko Mihkelsoni blogi

Euroopa Komisjoni justiitsvoliniku Franco Frattini täna lubatud "jõulukingitus" üheksale 2004. aastal Euroopa Liiduga liitunud riigile, sealhulgas Eestile, Schengeni viisaruumiga liitumiseks on väga hea uudis. Sama on varem kinnitanud Euroopa Liidu eesistuja Portugal, kellele Schengeni laiendamine on üks olulisi prioriteete. Kuigi poliitiline lõppotsus tehakse novembris, võib siiski kindel olla, et juba selle aasta lõpust avaneb Schengeni ruum meile maa- ja merepiiril, ning tuleva kevadel suveajale üle minnes ka lennujaams. Schengeni viisaruumiga liitumine on Eestile väga oluliseks jätkusammuks poliitilisel integreerumisel Euroopaga. Näiliselt küll väike, kuid reisimisel (eriti pideval ja maismaad mööda liikudes) siiski tunnetatav muudatus teeb veelgi lihtsamaks piiriületuse ja hõlbustab kiiremat liikumist partnerriikide vahel. Nii võib alates 1. jaanuarist tuleval aastal autoga liikudes ületada Tallinnast alates kuni Portugalini välja Euroopa Liidu Schengeni ruumi sisepiire...

Uskumatu, kuid tõsi. Iraak on tulnud Aasia jalgpallimeistriks. Finaalis alistati ei keegi muu kui Saudi Araabia. Milline geospordipoliitiline sündmus! Sunnid, shiidid ja kurdid ühes võistkonnas ja ei mingeid pomme ega tulistamisi. Kahjuks jääb see tõenäoliselt vaid üheks helgeks hetkeks tänases Iraagis, kus sarnased saavutused ei näi "segavat" sektantlikku vaenu ega ka väliseid segaduste õhutajaid. Sama kaaluga uudis, küll rohkem ettearvatult, tuli täna Jaapanist. Nii nagu võis eeldada, ei suutnud Jaapani liberaaldemokraatlik partei peaminister Shinzo Abe madala reitingu (jamad pensionifondidega eeskätt) pealt suurkaotust vältida. Kuigi valiti parlamendi ülemkojast vaid pooled kohad, sai kunagi liberaaldemokraatide juurest kõlavalt lahkunud Ichiro Ozawa juhitud opositsiooniline demokraatlik partei üldvõidu. Eks Jaapani paremad asjatundjad oskavad öelda, kui suur poliitiline maavärisemine see tegelikult oli, kuid aastakümneid liidrirolli nautinud liberaaldemokraatidel läheb vä...

Nendel päevadel on Uuralite taga Venemaa ja Kasahstani piiridel algamas muljetavaldav sõjaväeõppus. Shanghai Koostööorganisatsiooni (SCO) liikmesriigid (Venemaa, Hiina, Kõrgõztan, Kasahtsan, Tadzhikistan ja Uzbekistan) viivad läbi kolmefaasilise suurmanöövri, mille ametlikuks koodnimetuseks on "Rahumissioon 2007" . Enam kui 6000 sõjaväelase (nendest 1700 tuleb Hiinast) ja näiteks 80 lennuki osavõtul harjutatakse terrorismi vastast võitlust. Õppuste organisaatorite ametlike kinnituste kohaselt ei pea osavõtvad riigid oma võimalike sihtmärkidena silmas kolmandaid riike. Iseenesest pole SCO õppused midagi erakordset. 1998. aastal loodud organisatsioon on varemgi sõjalisi ühisharjutusi läbi viinud, kuid ikka ja jälle on korduma kippuvaks küsimuseks tõusnud - kas mitte terrorismi vastu sõdima õppivate riikide tegelikuks eesmärgiks pole lääneriikide kaitsealliansi NATO (sealhulgas mõistagi USA) mõjuvõimu piiramine. Lisaks nimetet riikidele on SCO vaatlejariikideks veel India, Iraan...

Lootused peatseks viisavabastuse kehtestamiseks Ameerika Ühendriikidesse sõita soovivatele Eesti kodanikele on täna tunduvalt suuremad, kui veel mõni aeg tagasi. Kongressis äsja heaks kiidetud ning usutavasti õige pea ka presidendi allkirja saav terrorismi vastu võitlemise seadus (ajendiks oli nn 11. septembri uurimiskomisjoni raport ) annab ühe sätte kaudu võimaluse Ühendriikide vastavatel valitsusasutustel asuda Ida- ja Kesk-Euroopa liitlasriikide suhtes viisavabastust ette valmistama. Konkreetses sõnastuses kõlab see säte alljärgnevalt: "extending visa-free travel privileges to nationals of foreign countries that are allies in the war on terrorism" . See oli ammu oodatud poliitiline otsus, mis muidugi iseenesest veel ei too kiireid muudatusi, kuid lubab alustada konkreetsemaid toiminguid viisavabastuse kehtestamiseks. Eestil on siinkohal vähemalt USA normatiivstatistikat arvestades päris head eeldused olla üks esimesi, kes võiks viisavabastuseni jõuda. Igatahes jääb see k...

Heritage Foundation avaldas paar päeva tagasi väga põneva analüüsi sellest, mis juhtuks USA majandusega siis, kui Iraan otsustaks blokeerida kasvõi üheks nädalaks naftaveo läbi Hormuzi väina. Teatavasti on Hormuzi väin maailma üks strateegilisemaid veekogusid, mille kaudu liigub suur osa Lähis-Ida nafta ekspordist. Strateegiamängu kaudu välja töötatud stsenaariumid viitavad väga erinevatele võimalustele. Ehk siis alates tõsisest tagasilöögist USA majandusele (nafta hinna kasv üle $150 barrelilt, enam kui 1 miljoni töökoha kaotus jne) kuni peaaegu olematule mõjule (juhul, kui rakendataks vastavad militaar-majanduslikud meetmed). Mõistagi on vabariiklastele lähedal seisva Heritage'i analüüsi ajendanud võimalik suhete halvenemine USA ja Iraani vahel (projekteeritud situatsioon käsitleb sõjalist konflikti), mille üheks järelmiks võiks olla ka Iraani soov haarata energiarelva järele. Paljuräägitud Hormuzi blokaad on siis üks võimalikest stsenaariumitest. Lisaks Heritage'i ülalkirj...

Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja väliskomisjon pidas eile ligi kahetunnise kuulamise Kesk- ja Ida-Euroopa riikide üleminekuküsimustest , kus suur osa ajast kulus ka Venemaa ambitsioonide lahkamisele. Asjaolu, et Kongressi mõlema koja väliskomisjonid on viimase kuu aja sees pidanud kuulamisi Venemaa ja selle läänepoolsete naabrite teemal, viitab kahtlemata Washingtoni kasvavale murele Moskva ambitsioonide pärast. See peaks kahtlemata tegema meidki väga tähelepanelikuks, sest jutt ei ole ju ainult Gruusiast ja Ukrainast, vaid puudutab ka NATO liikmesmaid Ida-Euroopas. Mida tähendab meie jaoks see, kui Venemaa suudab ühes või teises Ida-Euroopa riigis peaasjalikult energisõltuvust ära kasutades oma poliitilist mõjujõudu kasvatada? Väliskomisjoni mõjukas esimees Tom Lantos (pildil) kritiseeris eilset kuulamist sissejuhatades taaskord teravalt Venemaa püüdlusi saavutada suuremat mõjuvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas. "Kui me vaatame sündmusi Gruusias, Ukrainas, Eestis, siis pole kellelgi...

Venemaal Tveri oblastis Seligeri järve ääres asetleidev "Našide" mitmetuhandepealine noortefoorum , millest on viimastel päevadel Eesti meediaruumis ka mitmel korral kirjutatud, on väärt lähemat tähelepanu. Esiteks on juba tänase Venemaa paremaks mõistmiseks kasulik lugeda Seligeri laagri nii ülesehitusest (osati sõjaväeline diktatuur, nagu kirjutab Moskovski Komsomolets , kus oma vihkamist teisitimõtlemise vastu elatakse välja ka näiteks Eesti suursaadiku Marina Kaljuranna pildile sülitades) kui ka seal toimuvatest sisulistest aruteludest (Putini soovitusest brittidel ajusid vahetada kuni Kossatšjovi veendumuseni, et NATOl pole tulevikku). Pole mingit kahtlust, et Našidest on tänaseks kujunenud väga jõuline poliitiline tööriist Kremli kätes, mis küllaltki efektiivselt kontrollib üle Venemaa noorte meelsust ning on võimeline käsu peale olema ka vajadusel osaline välispoliitilistes aktsioonides (Eesti või Briti juhtumid näiteks). Samas luban endale arvata, et paljuski vale(kõv...

Mida lähemale Venemaa presidendivalimistele (märts 2008), seda enam tõstatub küsimus - kes saab järgmiseks Venemaa presidendiks. Sama sageli esitatakse ka küsimus - mis saab riigis vaieldamatult populaarseimast poliitikust Putinist? Luban endale täna ühe väikese ennustuse. Kusjuures teadlikult endale aru andes, et ennustamine on tänamatu töö ning seda eriti Venemaa puhul. Aga ikkagi. Vaatame, mis juhtub. Igatahes on viimaste nädalatega muutunud üha kindlamaks minu arusaamine, et Putin ei lahku kuhugi ning naaseb lühikese pausi järel tagasi Venemaa presidenditoolile. Siis aga juba vähemalt 14 aastaks. Pakun stsenaariumi. Jäädes kindlaks põhimõttele, et kehtiva konstitutsiooni kohaselt saab Venemaa presidendiametit pidada korraga vaid kaks tähtaega järjest, lahkub Putin märtsis 2008. Tema järglaseks, kelle otsingud näivad praegu endiselt käivat, saab tõenäoliselt inimene, kes vankumatult täidab eelnevalt kokkulepitu: kohe peale presidendivalimisi muudab Kremlile kuulekas parlament põhise...

Eile peetud Türgi ajaloo ühed tähtsamad parlamendivalimised andsid tulemuse , mis ühest küljest oli oodatud (valitseva AKP kindel võit), kuid teisalt jättis õhku valimiseelse peaküsimuse - kes ja kuidas peaks valima riigi uue presidendi. Peaminister Erdogan, kes siin kõrvalpildil tähistab oma abikaasaga valimisvõitu, ei saanud oma erakonnaga kahekolmandikulist enamust põhiseadusreformi kindlaks läbiviimiseks. Kuigi valitsuse saab Erdogan taas üksi moodustada, tuleb uue presidendi valimisteks (aga praeguse presidendi Sezeri ametiaeg lõpeb novembris 2007) Õigluse ja Progressi Parteil (AKP) ilmselt leida liitlasi. Ja see ei pruugi olla sugugi kergem, kui selle aasta kevadel. Igatahes näib, et sisepoliitiline dünaamika jääb Türgis vähemalt eelolevaks poolaastaks väga kõrgeks. Erdogani võit oli muidugi kergenduseks nii investoritele kui ka nendele, kes soovivad Türgi jätkuvat reformipoliitikat Euroopa Liiduga võimalikku liitumist silmas pidades. Erdogan lubas seda enne valimisi ja kinnitas ...

Eesti on saamas iga aastaga üha popimaks paigaks rajatagustele suveülikoolis õppijatele. Selles veendusin ise eile ja täna, lugedes paar loengut (Euroopast ning Venemaa sise- ja välispoliitikast) Tartu Ülikooli palvel USA ülikoolide tudengitele. Pooleteise nädala pärast on ees veel neli loengupäeva. Siis on aga kuulajateks juba uus grupp, samuti peamiselt Ühendriikide tudengitest koosnev. Kui eelmisel aastal käis näiteks Tartu Ülikooli kaudu suvel Eestit ja siinseid teadmisi tundma õppimas 60 välistudengit, siis sellel aastal juba 120. Kuna näiteks Ühendriikides on äsja heaks kiidetud laiaulatuslik toetusprogramm igal aastal miljonile tudengile lühiajalise suveõppereisi võimaldamiseks (viis korda rohkem kui praegu!), siis loodetavasti suudavad ka Eesti ülikoolid ahvatleda tulevikus üha rohkem tudengeid siia rändama. See on valdkond, kus tegelikult võiks ka riigi huvi veelgi sihipärasem olla, sest see on suurepärane võimalus Eesti tutvustamiseks maailma noortele. Samas ma arvan, et ka E...

Just sellise pealkirja all avaldas Ungari Rahvusassamblee väliskomisjoni esimees Zsolt Németh (pildil) oma arvamuse Ungari ajalehes "Magyar Hírlap". Toon selle siinkohal ära tõlgituna inglise keelde, sest üheks ajendiks tema loole ja ka avalikele pressiavaldustele sai siinse blogipidaja arvamus Saranski soome-ugri festivali poliitilise osa kohta. Mul oli hea meel täna lugeda ka endise hea kolleegi Toomas Alatalu arvamust SL Õhtulehest. Olgugi, et mõnes küsimuses ma Toomasega ei nõustu, on just sisuline arutelu ja diskussioon see, mis tihti on puudu meie välispoliitilises diskursuses. Täna tuli samal teemal rääkida ka Moscow Times'i ajakirjanikuga, kes samuti võtab teema üles sellel nädalal. Siin aga siis Z. Nemethi arvamus: "Let us have a look at the bare facts. On Thursday, 19 July 2007, Russia’s President, Vladimir Putin, the President of Finland, Tarja Halonen, and the Prime Minister of Hungary, Ferenc Gyurcsány will meet in the Mordovian Saransk. The meeting will...

Äsjane Venemaa ja Suurbritannia suhete teravnemine pole kahjuks ootamatu ega erandlik. Ka siin blogis on mul viimase poole aasta sees korduvalt tulnud osundada Venemaa välispoliitika muutumisele agressiivsemaks ning pingeid pigem eskaleerivaks. President Putini Müncheni kõnest selle aasta veebruaris alguse saanud selgelt tajutav"hoovus" on kandnud Venemaa välispoliitilist tegevust kõik need viimased kuud. Hoolimata president Bushi katsest Kennebunkporti kalapüügiga Vene-Lääne suhete olukorda leevendada, on "Müncheni hoovus" pigem jõudu kogumas kui taandumas. Vaevalt jõudis Venemaa teatada oma eemaldumisest Euroopa julgeolekuarhitektuuri ühest alustalast - Euroopa tavarelvastusleppest ning seoses sellega ka Istanbuli kohustustest (vägede väljaviimine Gruusiast ja Moldovast), kui juba on rahvusvaheliste uudiste esireas Litvinenko juhtumist tulenev kriis Londoni ja Moskva suhetes. Sõnaga, viimasel ajal ei möödu nädalatki (teinekord päevagi), kui Venemaa ei toodaks oma...

Kuulutades täna ametlikult välja moratooriumi Euroopa tavarelvastusleppele, viis Venemaa president Vladimir Putin teoks aprillis lubatu . Formaalselt jättis Moskva läänemaailmale 5 kuud kompromissile jõudmiseks, kuid vähemalt mulle tundub, et Venemaa on otsustanud selle nende arvates ajalooks muutunud leppe lõplikult põhja lasta. Igatahes on kompromissiruum peaaegu olematu. Lääs ei tohiks mingil juhul loobuda Istanbuli kokkulepetest, millega 1999 seati tavarelvastusleppe adapteeritud variandi jõustamise eelduseks Vene vägede lahkumine Moldovast ja Gruusiast. Näib, et Venemaa lihtsalt soovib kõigiti suhteid Läänega pingestada. See kipub olema osa strateegiast, mis on selgemalt ilmnenud alates Putini Müncheni kõnest selle aasta veebruaris. Olgugi, et NATOga on Moskva justkui partnerlussuhetes, nähakse just kaitsealiansis ning selle laienemises suurimat ohtu Venemaa julgeolekule. See on ka põhjuseks, miks Venemaa endale suuremat tegevusvabadust nõuab vägede paigutamise osas. Tavarelvastu...

Portugali eesistumine Euroopa Liidus , millele täna anti ka Tallinnas formaalne start, kujuneb loodetavasti sama edukaks, kui seda oli Saksamaa äsja lõppenud poolaasta. Suurim töö, mis Portugalil ees seisab, on mõistagi reformileppe lõplik sõnastamine ning selle heakskiitmine aasta lõpul valitsusjuhtide poolt. Kuna Saksamaa eesistumine lõppes detailse mandaadi andmisega valitsustevahelisele konverentsile, mis algab 23. juulil, siis tõenäoliselt suudetakse leppe eelnõu ka loodetud ajaks (oktoobri lõpp) kirja panna. Muidugi pole miski valmis enne, kui ta on valmis. Ometi on lootus, et suuremad vaidlused jäid juunikuise ülemkogu öötundidesse. Eesti inimestele on Portugali eesistumise puhul ehk käegakatsutavamaks tulemuseks see, et aasta viimasel päeval peaksime kauaoodatult saama Schengeni viisaruumi liikmeteks. Igatahes kinnitas Portugali välisminister Luis Amado selle nädala algul Lissabonis toimunud liikmesriikide parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeeste kohtumisel, et ...

Just sellist usku sisendab Venemaa koolide ajalooõpetajatele president Vladimir Putini isikliku õnnistuse saanud uus käsiraamat. Kunagise marksismi-leninismi õppejõu Leonid Poljakovi kirjutatud manuaal on juba praegu leidnud laialdast tähelepanu, kusjuures vähegi iseseisvat mõtlemist omavad Vene ajaloolased on hinnangus ühesed - tegemist on väga ohtliku revisionistliku ajalookäsitluse ning valepatriotismi süstimisega ühiskonda. Ajendi selle blogiloo kirjutamiseks andis äsjasel lennureisil siia Lissaboni loetud hea artikkel nädalavahetuse The Wall Street Journalist . Ajalehe Moskva korrespondent Andrew Osborn kirjutab haarava loo sellest, kuidas kõige kõrgemal tasemel on Venemaal alustatud ajaloo ümberkirjutamist või täpsemini uue patriotismiideoloogia sihikindlat kujundamist. Kunagise marksismi-leninismi õppejõu Poljakovi kirjutatud käsiraamat on ehe näide sellest, millist äraspidist maailmavaadet Venemaal praegu evitakse ning mida uuele põlvkonnale õpetada soovitakse. Demokraatlikust ...

Asjaolu, et Venemaa president on tulevaks nädalaks Mordvasse soome-ugri festivalile kutsunud Soome presidendi ja Ungari peaministri , aga mitte Eesti riigijuhi, peaks olema selgeks signaaliks meie Euroopa Liidu partneritele kutse tagasi lükata. Nii president Tarja Halonen kui peaminister Ferenc Gyurcsany paneksid tõsise kahtluse alla Euroopa Liidu solidaarsuse, kui läheksid sellele üritusele ilma Eesti kolleegita. Venemaa president on mõistagi teadlikult kutsutute nimistust välja jätnud Eesti presidendi, et vaadata, kas Soomet ja Ungarit on võimalik omatahtsi Tallinnast eemaldada. See on märkide keel, millele ei peaks meie hõimuvelled küll alluma. Vastasel juhul on jutt Euroopa Liidu solidaarsusest sattumas kerge kahtluse alla. Vähemalt Soome ja Ungari liidrite hoiakus. Muidugi võivad nii Halonen kui Gyurcsany arvata, et võtavad selle teema Mordvas üles ning avaldavad tõsist protesti Putinile, kuid siis on juba hilja. Lõhe on löödud ning eesmärk saavutatud. Moskva võib olla ärritatud, ...

Vaira Vike-Freiberga on tänasest Läti ekspresident. Nagu Postimees eile kirjutas , on tema poliitiku tee tõepoolest kirjeldatav "musta hobuse" tõusuga rahvusvaheliseks staariks. Freiberga fenomen ei kindlustanud mitte ainult Lätit maailmakaardil, vaid aitas kaas kogu regiooni esindamisele ning huvide kaitsmisele. Nii nagu Lennart Meri tegi Eesti tõeliselt rahvusvaheliseks riigiks, nii täitis Läti puhul sama rolli Vaira Vike-Freiberga. Ja tegi seda väga edukalt. Mul on raske hinnata, kuidas hindab ajalugu president Freibergat sisepoliitilistes küsimustes, kuid välispoliitikas oli ta silmapaistev ning tugeva rahvusvahelise autoriteediga. Usutavasti saab Freiberga tänagi, presidendiametist priina, olla kasulik korraga nii Läti kui regiooni huvide esindamisel juba uues positsioonis. Pole välistatud, et temast võib saada ka esimene Balti poliitik, kes võiks kanda ka rahvusvahelisemat ametit. Ühel viimasel pressikonverentsil arvas Freiberga siinse blogipidaja mõttele viidates , et ...

Euroopa sotsialistliku partei ning selle Leedu sõsara poolt korraldatud tänane seminar Vilniuses, mille teemaks oli Euroopa Liidu ja Venemaa suhete seis, jättis siinkirjutajale otsesõnu masendava mulje. Ma ei tea, võib olla oli organisaatorite eesmärk tahtlikult olukorda ilustada ning positiivsusele rõhuda, kuid tegelikest probleemidest ja julgeolekuohtudest kippus jutt kauge kaarega mööda käima. Tunnistan, et konservatiivina sattusin sellele puansekarva üritusele mõneti juhuslikult. Kuid seda enam oli huvitav jälgida, kuidas Leedu ja Euroopa sotsid käsitlevad Euroopa Liidu ja Venemaa suhete tänast seisu. Vaid mõned viited esinemistele ja väljaütlemistele. Kunagine kolleeg Leedu seimi väliskomisjoni esimehe kohal ja nüüdne peaminister Gediminas Kirkilas (pildil) püüdis kõigiti jätta muljet, et paljud probleemid Venemaa ja Euroopa Liidu (sealhulgas Leedu) suhetes on tingitud kahest asjaolust: esiteks postimperiaalne reaalsus ning lähenevad valimised. Kui esimese arvamusega saaks veel nõ...

Kui tänasel päeval on paljud pinged maailmas tingitud sellest, kes ja kus kontrollib energiaressursse nagu nafta näiteks, siis õige varsti võib tõsiste konfliktide allikaks muutuda kontroll värske vee üle. Ja oh imet, maailma suurim potentsiaalne konfliktikolle sesosas on ... Lähis-Ida. Soovitan siinkohal väga põnevat analüüsi , mille esitas läinud kuul Washingtonis Lähis-Ida ekspert Dr. Nimrod Raphaeli. Tema järeldused on masendavad. Mõned isukamad näited. Kui globaalne maailma veetarbimine on umbes 8900 kuupmeetrit vett aastas inimese kohta, siis Lähis-Idas on see kõigest 1200 kuupmeetrit. Aastaks 2050 on see number poole väiksem. Üle 60 protsendi Lähis-Ida veevarudest on nn piiriülesed, mis muudavad enamiku riikidest sõltuvaks naabrite tegevusest. Suurimas sõltuvuses on Egiptus (96 %), Süüria (80 %), Iraak (53 %) ja Jordaania (23 %). Ka on Lähis-Ida maailma suurim ebaefektiivne veekulutaja. Kuigi naftarikkad riigid (nagu näiteks Araabia Ühendemiraadid) on asunud aktiivselt investeer...

Just nii võiks esiotsa arvata Venemaa ja USA presidentide kahepäevasest privaatsest kohtumisest Bushide perehäärberis Kennebunkportis. Eks kohtumise tegelikud tulemused ilmne peatsetes sammudes elik retoorikas, kuid esmapilgul jäid paljud otsad sama lahtiseks nagu nad olid enne presidentide kokkusaamist. Suurimat üksmeelt näis ilmnevat tuumarelvastust ning selle levikut puudutavates küsimustes. Tõenäoliselt saavutati kokkulepe strateegilise ründerelvastuse piiramise leppe tuleviku üle, mis ammendub 2009. aastal. Samuti andsid Putin ja Bush mõista, et võivad edendada koostööd Iraani tuumaprobleemidega tegelemisel. Suureks teemaks olnud raketikilbi küsimuses jäid pooled selgelt eriarvamustele. Bush kinnitas, et Ida-Euroopale pole asendust. Putin pakkus aga veel ideid just Ida-Euroopa tõrjumiseks. Näib, et suurema eduta. Ka Kosovo või demokraatlike reformide teema Venemaal ei toonud pooli teineteisemõistmisele lähemale. Putin kinnitas taaskord, et mentorlikud toonid, veelvähem siseasjade...

Financial Timesi eile avaldatud lühiuudis räägib sellest, et USA on Euroopa suurriikide (Hispaania, Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa) avalikkuse jaoks jätkuvalt kõige suurem rahvusvahelise stabiilsuse ohustaja. Seevastu näiteks Ameerika Ühendriikides peetakse suurimateks ohustajateks Põhja-Koread ja Iraani. Ühest küljest pole ju midagi imestada, sest halvasti ettevalmistatud ning savijalgadele toetunud põhjendus Iraagi invasiooniks on president Bushile ja laiemalt Ameerika Ühendriikidele andnud suure löögi. Avalikkus näeb pidevalt veriseid pilte Iraagist ning seepärast on kiirelt levinud arvamus, et just USA on kõiges selles süüdi. Samas on ikka väga kummaline, et Euroopa suhtes viimasel ajal selgelt vaenuliku hoiaku võtnud Venemaa on läänepoolsete suurriikide elanikele enam kui kuus korda ohutum kui USA. Küüniline öelda, kuid ilmselt on avalikkuse mõjutamiseks ja äratuskelladeks vaja üksnes verd ja pisaraid. Kurb. See on ikka paras kõverpeegel, mis teeb ka poliitikute ...

Täna Washingtoni privaatsele randevuule Bushide "dünastiaga" lennanud Venemaa president Vladimir Putin andis kodus paraja ennetava kahuritule. Kuidas teisiti hinnata Putini sõbralikku kohtumist Venetsueela presidendi Hugo Chaveziga või siis uut "gaasirünnakut" Euroopale (lepe Itaalia ENIga South Streami rajamiseks ning Balkani haaramine). Olgugi, et Putin hoidis oma retoorika madalamatel toonidel, kõlas Moskvas ikkagi Chavezi USA-vastane hüsteeria: "Me peame hävitama impeeriumi hegemoonia, mis on suunatud meie vastu, või me liigume barbaarsuse suunas. Me hävitame imperialismi või imperialism purustab maailma. Impeerium peab mõistma, et ta ei saa domineerida maailma." Mõneti üllatuslikult keeldus Riigiduuma siiski viimasel hetkel külla kutsumast Chavezi, kuid sellele vaatamata jääb õhku küsimus: kui suur on Moskva roll Venetsueela "revolutsionääri" relvastamisel ning USA vastu välja mängimisel. Senini on Venetsueela ostnud Venemaalt relvastust ena...