Marko Mihkelsoni blogi

Väliskomisjoni eilsel erakorralisel istungil kuulasime ära eksperdid (Timo Tatar, Einari Kisel, Arvi Hamburg ja Helena Sepandii), et saada täiendavat informatsiooni Eestile parima lahenduse leidmiseks gaasitarnete varustuskindluse tagamisel ning meie energiajulgeoleku tugevdamisel.  Eesti huvi siin lähtub vajadusest võimalikult kiiresti ning ka tarbijale vastuvõetaval viisil laiendada gaasitarnete allikaid. Seda võimaldab LNG terminali rajamine viisil, mis oleks nii gaasiturgu tegelikult tekitav, aga samas ka majanduslikult mõtekas.  Eesti on lähtunud kuni viimase ajani seisukohast, et Euroopa Komisjoni toetuse peaks saama parimal viisil teostatav regionaalse terminali projekt. Siin on kõik indikaatorid seda meelt, et see terminal peaks tulema Eestisse.  Seega tuleks peaminister Taavi Rõivasel lähtuda oma kõnelustel Soome kolleegiga Eesti huvidest, võttes sellele ka oma enda valitsuse mandaadi. Arvestades küsimuse olulisust meie energiajulgeolekut silmas pid...

Tänased pseudovalimised Ida-Ukrainas, mille viivad läbi Venemaa toetusel separatistlikud jõud ainult süvendavad konflikit ning võivad luua eelduse sõjategevuse suuremahuliseks taaspuhkemiseks. Tegemist on selge provokatsiooniga, mis töötab vastu püsiva rahu saavutamisele. Venemaa on teatanud varasemalt, et toetab Luganski ja Donetski separatistide valimisi, kuigi need on vastuolus septembri alguses Minskis sõlmitud vaherahuleppe punktidega . Viimases tunnustas Venemaa, et valimised Ukraina territooriumil saaksid toimuda üksnes Ukraina seaduste alusel. Eesti ei tunnusta mingil viisil läbiviidavaid valimisi ega nende tulemusi. Meie huvides saab olla vaid selline areng, mis lähtub Ukraina territoriaalse terviklikkuse ning suveräänsuse põhimõtetest ning sammudest, mis aitavad tegelikult kaasa tuhandeid inimelusid nõudnud sõja lõpetamisele.

Mitte kunagi varem meie kontinendi ajaloos pole Euroopa rahvad elanud sellises heaolus ning vabaduses kui täna. Ja ilmselt mitte kunagi varem pole globaalne maailm pakkunud Euroopale ühtaegu sedavõrd eripalgelisi julgeolekualaseid väljakutseid kui seda me täna näeme ja tunnetame. Mitmel pool maailmas kipub olema tõsiasi, et Teise maailmasõja järgne rahvusvaheliste suhete süsteem on langenud väga suure surve alla. Küsimus on selles, kas maailm suudab uueneda kehtivat rahvusvahelist õigust rakendades või oleme silmitsi suuremate vastasseisude või isegi konfliktidega. Euroopa julgeolekule on esitamas väljakutseid korraga nii Venemaa agressiivsus, islamiäärmusluse kasvav levik Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas, Hiina pöördumatuna tunduv esiletõus maailma juhtriigiks, piiriülesed globaalnähtused nagu näiteks küberterrorism või vaesusmigratsioon. Lõppeks tuleb väga tõsiselt suhtuda kiirelt oma levikut kasvatava surmava ebola viiruse tõrjumisse. Maailma tervishoiuorgan...

Pärast seda kui Eesti-Vene piirilt viidi jõuga ära Eesti kaitsepolitseinik avastati äkki, et tegelikult meil justkui ei olegi Venamaaga kontrollitavat piiri. Isegi pea- ja siseminister pidid seda tunnistama pärast seda kui olid külastanud piiriala. Ometi ei saanud see teadmata olla neile, kes on kutsutud ja seatud Eesti kaitsmisega välisvaenlase vastu. Või oli tegelik seis siiski teadmata? Eesti kaitsmise ja julgeoleku eest vastutavatele inimestele on olnud olukord idapiiril aastaid teada. Kuni Venemaa agressioonini Ukraina vastu suhtuti ammu teadvustatud probleemidesse loiult. Kuigi siseministeeriumis tehti piiri väljaehitamiseks vajalikud arvutused juba 2008. aastal ning   maa-ametil oli pikaajaliselt teada eramaavalduste problemaatika piirialal, ei kuulunud need tegevused siiski mitte Ansipi valitsuse prioriteetide hulka. Mõistetavalt oli esmatähelepanu all politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti töötajate palgatemaatika. Idapiir sai küll Schengeni...

Maailm meie ümber on muutunud üha keerulisemalt tajutavaks, ohtuderikkamaks ning raskesti etteaimatavaks. Seetõttu on täiesti loomulik, et suurte kultuuriruumide piirimail asuv Eesti peab oma turvalise tuleviku nimel täna tõsiselt julgeolekusse investeerima. Eesti teab oma ajaloost vägagi hästi suure naabri agressiivsusele kalduvat käitumismaneeri, mistõttu ei peaks meid Venemaa sõda Ukraina vastu ju üllatama. Juba mõni päev pärast Ukraina iseseisvumist 24. augustil 1991 ähvardas toonane Venemaa esimene demokraatlikult valitud president Boriss Jeltsin oma pressiesindaja kaudu, et Moskva hakkab Kiievilt nõudma piiride ülevaatamist. Eriti peeti silmas Krimmi ja Donbassi. Kõik see oli mõistagi seotud impeeriumi lagunemisega ning katsega see kasvõi osaliselt tagasi pöörata. Jeltsin siiski Ukrainani ei jõudnud, enne tuli lämmatada Tšetšeenia vabadusiha. President Putin on seevastu suutnud   taastada raudse kontrolli Venemaa üle ning alates 2008. aastast ...

Venemaal on riiklikult õpitud valetama sajandeid. Juba 18. sajandi lõpust pärineb tänagi palju kasutatud termin – potjomkini küla. Vürst Grigori Potjomkin olla 1787. aastal lasknud Dnepri jõe kallastele ehitada võltskülad, et jätta keisrinna Katariina II-le muljet sõjale vaatamata õitsvast piirkonnast. Potjomkini küla on heaks üldistavaks näiteks, mida on kasutanud paljud analüütikud Venemaa desionformatsiooni ja propaganda ajalugu analüüsides. Samas saavutas valeilma meisterlik loomine Venemaal oma tipptaseme KGB laborites. Sellest on suurepäraselt kirjutanud kommunistliku Rumeenia luureülem Ion Mihai Pacepa oma raamatus “Desinformatsioon”. Külma sõja aegadest on tuua kümneid näteid, kuid Pacepa meelest üks tõsisemaid KGB desinformatsiooni operatsioone oli näiteks Teise maailmasõja aegse Rooma paavsti Pius XII kujutamine Hitlerit ja natsismi toetanud paavstina. Viimase saavutamiseks kasutati nii dokementide võltsimist kui Lääne ajakirjanikest ja teatrikirjanik...

Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli hiljutine mõttesähvatus Riias, kui ta justkui välistas NATO suuremate püsiüksuste paigutamise Balti riikidesse, oli oma ajas veidi ebaõnnestunud ning segadust tekitav. Merkel viitas oma seisukohta esitades Vene-NATO leppele 1997. aastast, kus toona pooled otsustasid Külma sõja seljataha jätta ning kasvatada vastastikust usaldust. Leppes muuhulgas rõhutati, et pooled “loovad koos kestva ja kaasava rahu euroatlandi ruumis demokraatia ning kooperatiivse julgeoleku põhimõtteid järgides”. Ilusad sõnad, aga juba ammu ei maksa need enam midagi. Kahjuks. Leppes tunnustati seda, kuidas Venemaa demokratiseerub ning vähendab oma konventsionaalseid ja tuumajõudusid. Selle pinnalt andis NATO leppes lubaduse, et ei kavatse laiendada oma tuumajõudude paiknemist uutesse liikmesmaadesse. Punkt. Konventsionaalsete vägede ümberpaigutamisest pole juttu. NATO lahkuv peasekretär Anders Fogh Rasmussen nentis Ukraina sündmustest ajendatuna, et Venemaad ...