VENEMAA ON ÕPPINUD VALETAMA SAJANDEID


Venemaal on riiklikult õpitud valetama sajandeid. Juba 18. sajandi lõpust pärineb tänagi palju kasutatud termin – potjomkini küla. Vürst Grigori Potjomkin olla 1787. aastal lasknud Dnepri jõe kallastele ehitada võltskülad, et jätta keisrinna Katariina II-le muljet sõjale vaatamata õitsvast piirkonnast.

Potjomkini küla on heaks üldistavaks näiteks, mida on kasutanud paljud analüütikud Venemaa desionformatsiooni ja propaganda ajalugu analüüsides. Samas saavutas valeilma meisterlik loomine Venemaal oma tipptaseme KGB laborites. Sellest on suurepäraselt kirjutanud kommunistliku Rumeenia luureülem Ion Mihai Pacepa oma raamatus “Desinformatsioon”.

Külma sõja aegadest on tuua kümneid näteid, kuid Pacepa meelest üks tõsisemaid KGB desinformatsiooni operatsioone oli näiteks Teise maailmasõja aegse Rooma paavsti Pius XII kujutamine Hitlerit ja natsismi toetanud paavstina. Viimase saavutamiseks kasutati nii dokementide võltsimist kui Lääne ajakirjanikest ja teatrikirjanikest “kasulikke idioote”, kes loo massideni viisid.

Nõukogude impeeriumi lagunemisega ei kadunud kuhugi KGB oskused ja väljaõpetatud kaader. Iseseisvuse taastanud Eesti sai peagi tunda Venemaa massiivset propagandasurvet. Värvikam lugu pärineb Esimese Tšetšeenia sõja ajast 1990ndate keskel, kui Vene ajakirjandus ei väsinud kirjutamast Balti riikidest pärit naislaskesuusatajatest, kes olevat tulnud võitlema tšetšeenide poolele snaipritena. Neid nimetati valgesukkadeks.

Käisin ise toona Postimehe ajakirjanikuna mitmeid kordi Tšetšeenias, kuid ühtegi valgesukka ega ka lugu nendest ei kuulnud. Vaid korra mainis üks Vene sõjaväehospidali arst mulle, et neil olla olnud ravil Balti aktsendiga vangilangenud naisterahvas. Kes, miks ja mis temast sai, sellest polkovnikust tohtril midagi öelda.

Aga klassikalise desinformatsiooni reeglite kohaselt levinud kuulujutt oli nii mõjus, et
valgesukki kujutati mitmes Vene sõjafilmis, neist tehti piiri taga koguni laul ning siiani on kogu see petulugu paljudel meeles. Umbes samal ajal kirjutas Moskva nädalaleht ka pika loo sellest, kui head ja külmaverelised sõdurid on eestlased. Fašistidena polevat tapmine neile mingi kunst.

Sellest ajast on möödas 20 aastat. Selle ajaga on palju muutunud. Mitte kunagi varem pole Vene eriteenistuste käsutuses olnud niipalju lihtsaid ja samas mõjusaid töövahendeid oma valeilma kujundamisel. Käimasolev infosõda Ukraina suunal on siin ehk parim õppematerjal. Seda kõike arvestades on ka meil vaja hoopis tõsisemalt suhtuda informatsioonilisse mõjutustegevusse ning valmis olla uute laimukampaaniate tõrjumiseks.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave