Marko Mihkelsoni blogi

Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli hiljutine mõttesähvatus Riias, kui ta justkui välistas NATO suuremate püsiüksuste paigutamise Balti riikidesse, oli oma ajas veidi ebaõnnestunud ning segadust tekitav. Merkel viitas oma seisukohta esitades Vene-NATO leppele 1997. aastast, kus toona pooled otsustasid Külma sõja seljataha jätta ning kasvatada vastastikust usaldust. Leppes muuhulgas rõhutati, et pooled “loovad koos kestva ja kaasava rahu euroatlandi ruumis demokraatia ning kooperatiivse julgeoleku põhimõtteid järgides”. Ilusad sõnad, aga juba ammu ei maksa need enam midagi. Kahjuks. Leppes tunnustati seda, kuidas Venemaa demokratiseerub ning vähendab oma konventsionaalseid ja tuumajõudusid. Selle pinnalt andis NATO leppes lubaduse, et ei kavatse laiendada oma tuumajõudude paiknemist uutesse liikmesmaadesse. Punkt. Konventsionaalsete vägede ümberpaigutamisest pole juttu. NATO lahkuv peasekretär Anders Fogh Rasmussen nentis Ukraina sündmustest ajendatuna, et Venemaad ...

Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli arvamus sellest, et liitlasvägede toomine Balti riikidesse rikuks 1997. aastal sõlmitud Vene-NATO lepet, põhineb valel eeldusel. Seda lepet pole tänaseks olemas, sest juba 2008. aastal rikkus Venemaa seda Gruusiat rünnates. Lõpliku löögi andis Vene-NATO partnerlusele aga Moskva agressioon Ukraina vastu, Krimmi okupeerimine ning annekteerimine. Me oleme täna olukorras, kus Venemaa on juba enam kui poole aasta jooksul pidevalt eskaleerinud olukorda Ukraina suunal ning pole vähimalgi viisil näidanud valmisolekut terrorismi toetamise lõpetamiseks Ida-Ukrainas. Ka viimased kõnelused Berliinis näitasid, et Venemaal puudub tahe sõja lõpetamiseks.  Samas on Venemaa suurendanud oma vägede kohalolekut meie piiride taga, rajades uusi baase, nagu näiteks ründehelikopterite üksus Ostrovis, või tugevdades olemasolevate üksuste lahingvõimet. Alles eile andis president Putin Pihkva dessantdiviisile Suvorovi ordeni, tunnustades sellega nende osalust...

Kui veel aasta tagasi püüdis NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kõigiti leida laiemat pinnast partnerlussuhete hoidmiseks Venemaaga, siis pärast Kremli algatatud agressiooni Ukraina vastu on olukord põhimõtteliselt muutunud. Brüsselis ei näha Venemaad enam kui partnerit. Pigem on taastumas vastasseis, mis hoidis maailma ärevuses Külma sõja aegadel. Tegelikult oli suhete teravnemine Venemaa ja NATO riikide vahel vaid aja küsimus. Samal ajal, kui Läänes loodeti ja ka töötati selle nimel, et kunagisi vaenutundeid hajutada, siis Venemaa ei loobunud hetkegi avalikust ja ametlikust arvamisest, et just NATO on riigi julgeoleku suurim ohustaja. Sellise hoiakuga kestvat partnerlust ei ehita. Esimese hoobi Venemaa ja NATO suhetele andis Moskva 2008. aastal, kui ründas Gruusiat just nimelt alliansi laienemist tõkestades. Siis loodeti Läänes, et Venemaa tegi sammu tagasi ning mõne kuuga oldi tavasuhete juures tagasi. Prantsusmaa käivitas Mistralide tehingu Venemaaga. Relvatehnolo...

Donetski oblasti piir  Ukrainas  asub keset avaraid ja kauneid steppe. Dnipropetrovski poolt liikudes tervitab saabujat Ukraina rahvusvärvides kaevanduspiirkonda sümboliseeriv piiritähis. Kui seal läheduses poleks Ukraina armee relvastatud kontrollpunkti, ei arvakski, et vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel käib sõda. Sõda Ukraina iseseisvuse ja vabaduse eest. Meie Kohtla-Järvet meenutav, kuid mitu korda suurem Kramatorski linn oli veel mõne nädala eest Venemaa toetusel tegutsevate terroristide võimu all. Peaaegu inimtühjad tänavad, paljaks röövitud autopoed, mürsutabamustega elumajad ning kuuliaukudega sõidukid meenutavad alles hiljuti toimunut. Inimesed on hirmul. Oleks ime, kui poleks. Ühtäkki ja näiliselt ei millestki vallandunud sõda röövis neilt normaalse elu,  mitmetelt rahulikelt elanikelt alatiseks. Esimene, millele ellujäänud täna mõtlevad – on rahu. Kaht kuud sõja­stressi püütakse võimalikult kiiresti unustada. Kohalikud ettevõtjad on linnas üles seadnud ...

Venemaa agressioon Ukraina vastu, mis sai alguse veebruaris, ei näita täna mingeid vaibumismärke. Isegi Malaisia reisilennuki allatulistamine Venemaa toetatud terroristide poolt ning sellele järgnenud läänemaailma karmim hoiak ei ole pidurdanud president Putinit oma eesmärgi suunas liikumisel. Selleks eesmärgiks on jätkuvalt Ukraina suveräänsuse   piiramine ja vajadusel riigi tükeldamine. Kahjuks pidid Ida-Ukrainas hukkuma kümned Euroopa Liidu kodanikud, et ühendus võtaks ette senisest jõulisemad sammud Venemaa agressiooni peatamiseks ning Ukraina toetamiseks. Eesti on püsivalt olnud nende riikide seas, kelle meelest pole senised sanktsioonid olnud veenvad ning Venemaa tegevust mõjutavad. Lootus, et piitsa ja prääniku taktika töötaks, ei ole ennast õigustanud. Venemaa on rikkunud Krimmi okupeerimise ja annekteerimisega ning Ida-Ukraina ründamisega rahvusvahelist õiguskorda viisil, mille vastustamisel ei tööta pehme kompromissiotsing. Vastuseks peaks olema sammud, mis ...

Viimaste päevade uudised nii Moskvast kui Ida-Ukrainast kinnitavad, et veebruaris alguse saanud Venemaa väljakuulutamata hübriidsõda Ukraina vastu jätkub. Kasutusel on kõige erinevamad ründevahendid alates infosõjast lõpetades kaasaegse relvastuse kasutamisega. Ainus, mis puudu, on ametlik sõjakuulutus. Uute provokatsioonide laine ning kõikvõimaliku raskerelvastuse saatmine Venemaalt Luhanski ja Donetski regiooni annab alust arvata, et Moskval pole mingit kavatsust oma agressiooni peatada. Pole välistatud, et Venemaa võib oma seniste positsioonide kinnistamiseks kasutusele võtta nn rahuvalvesekkumise taktika. Vene diplomaatia töötab praegu palehigis, et saavutada rahvusvaheline tunnustus Ida-Ukrainas tegutsevatele Venemaa agressiooni läbiviivatele palgasõduritele ehk terroristidele. Putini ja Merkeli eilne kohtumine Brasiilias näis just sellele keskenduvat.   Kui Lääs tõepoolest nõustub Venemaa survega, siis tulemuseks on äärmiselt ohtlik sündmuste areng. Nii tekiks V...

1. Miks valija just teie poolt peaks hääletama? Ma olen viimase 11 aasta jooksul juhtinud Riigikogus nii väliskomisjoni kui Euroopa Liidu asjade komisjoni tööd.  Samuti on minu rahvusvahelise parlamentaarse kogemuse pagasis Eesti delegatsioonide juhtimine nii Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees kui ka NATO Parlamentaarses Assamblees. Seega on kõik, mis toimub Euroopa tasandil, mulle ammu väga lähedane ning töö Euroopa Parlamendis oleks loomulik jätk eelnevale.  2. Nimetage teema(d), millega Euroopa Parlamendis tegeleda kavatsete ja põhjendage valikut? Eestile on täna kõige olulisemad kaks teemat - julgeolek ning rahvusvaheline konkurentsivõime. Need on teemad, millega olen kokku puutunud oma senises karjääris nii Postimehe ajakirjanikuna 1990ndatel kui nüüd viimased 11 aastat poliitikuna Riigikogus. Julgeoleku vallas on veel palju teha, et meie head partnerid Euroopa Liidus tajuksid Venemaalt lähtuvat püsivat survet või isegi ohtu, millega tuleb palju t...