Postitused

Intervjuu ERRile seoses terrorimeenutuspäevaga

Kujutis
Millisel moel muutsid 11. septembri terrorirünnak ja sellele järgnenud aeg olukorda rahvusvahelistes suhetes? Kas maailm on praegu turvalisem või ohtlikum paik kui 10 aastat tagasi? 11. septembri terrorirünnakud ja sellele järgnenud 10 aastat on vaieldamatult mõjutanud rahvusvahelisi suhteid. Lääneriigid eesotsas USAga on olnud seotud kulukate sõjaliste missioonidega Iraagis ja Afganistanis, mis on võimaldanud näiteks tormiliselt kasvaval Hiinal tõusta esile kiiremini kui seda eeldati. Ehk suurim muutus seisnebki selles, et Lääs on taandumas Aasia ees kiiremini ning sellele andis oma osa just 11. september 2001.  Maailm paraku ei ole täna oluliselt turvalisem paik. Pigem vastupidi. Osama bin Laden on küll tapetud, kuid samas on meediaajastu tingimustes tema ja teiste islamistide ideed leidnud laia toetuspinda paljudes maailma riikides. Sellele vastureaktsiooniks on aga tõusnud äärmused, mille koletum näide on võtta vaid mõne nädala tagant Norrast. Maailm on täna kindlasti keeru...

Araabia kevadest on saamas sügis

Kujutis
Märkamatult on kevadest saanud suvi ja suvest varsti sügis. Nii meil, kui meist veidi lõuna pool. Mõned kuud tagasi rääkis eeskätt läänemaailm vaimustunult Araabia kevadest. Suurest pöördest, mis sütitab demokraatliku reformiahela islamimaades. Julgesin siis kahelda nende arvamuses , kes tõmbasid rasvasemaid paralleele Berliini müüri langemisega 1989. aastal ning sellele järgnenud muutustega Ida-Euroopas. Julgen seda teha tänagi. Mitte selle pärast, et ma ei usu või ei eelda Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riikide võimalusi edendada demokraatlikku ning vastutustundlikku valitsemisvormi, vaid eeskätt seetõttu, et kultuuriruumide erinevus ei luba eeldada meiega sarnast reformikava.   Veelvähem kiireid muutusi üldse. Praegu Liibüas toimuv on vaieldamatult ajalooline. Enam kui 40 aastat kestnud kolonel Gaddafi võim on varisemas. Kuid kes tulevad asemele või mis juhtub pärast Muammar Gaddafit? Maailm teab sellest veel vähe, kuigi enam kui 30 riiki on juba tunnustanud Liib...

Minu küsimused presidendikandidaatidele

Kujutis
Eesti presidendivalimisteni  on jäänud loetud päevad.  Eeloleval esmaspäeval teeb Riigikogu oma otsuse. Valik on kahe kandidaadi vahel. Ilves või Tarand. Meie põhiseaduses sätestatu alusel on selge, et ühel nendest on tänase seisuga kindel edumaa. Kuid kõik otsustatakse ikkagi Riigikogus, 29. augustil.  Erakondade demokraatlikult määratletud toetus ei tohiks kindlasti mõjutada presidendikandidaatide debatti. Paraku on just see viimane olnud siiani kuidagi konarlik, lohakas ning kohati isegi klounaadne. Kuidas on võimalik, et meie riigi presidendiks kandideerival poliitikul pole pakkuda isegi programmi. Jutt riigipea otsevalimisest ja ametiajast pole ju programm. See on formaalsus, mitte sisu. Eesti on demokraatlik riik. Alles äsja mõtlesime läbi viimase 20 aasta rännaku. Seetõttu on enam kui paslik aeg vaadata julgemalt tulevikku. Presidendikandidaatide debatt on ju visioonide pakkumiseks suurepäraseks võimasluseks. Ma usun, et seda lünka annab veel täita. Laupäevane ...

Reisihoiatuste andmine on ebaselge

Kujutis
Kolm ööd järjest on Londonis ning eilsest ka mitmes teises Suurbritannia linnas toimunud laiaulatuslikud rüüstamised ja vara põletamised . Peaminister Cameron katkestas puhkuse ja pidas täna hommikul valitsuse kriisiistungi. Kõik see peaks olema piisav alus, et meie välisministeeriumi reisihoiatuste tabelisse lisanduks ajutiselt ka Suurbritannia. Selle asemel on aga täna hommikul tehtud vaid põgus tähelepanujuhtimine . Eelmise aasta lõpul puhkesid Roomas väiksemat sorti rahutused. Sellele reageeris ministeerium jõulisema reisihoiatusega. Samal ajal mässasid fašistlikult meelestatud noored Moskvas, kuid mingit hoiatust ministeeriumi poolt ei järgnenud. Bahreinis olid rahutused varakevadel, kuid reisihoiatus võeti maha alles eelmisel nädalal.  Reisihoiatuste tegemine eeldab paikapandud kriteeriume ning väga täpset olukorra jälgimist. Sellele, et tegemist pole lihtsalt mugavustegevusega, viitab meie kodanike hiljutine õnnelikult lõppenud pantvangidraama. Seepärast on hea, et välism...

Sõjakurjategija ei sobi Tallinna ajaloonäoks

Kujutis
Lugedes meedias tekkinud arutelu natside sõjakurjategija Alfred Rosenbergi (fotol pärast hukkamist Nürnbergis 1946) Tallinna-sidemete eksponeerimise üle meie ajaloomuuseumi näitustesaalis, otsustasin oma silmaga seda vaatamas käia. Ütlen kohe – minu arvates on tegemist äärmiselt ebaõnnestunud stendiga, mis näitab natside rassiteooria ja juudivastase poliitika ühte loojat liiga neutraalsel viisil. Tegemist on ajutise näitusega (Tallinna linnaarhiivi ja ajaloomuuseumi ühistöö) kuni septembrini, kus eksponeeritakse Tallinna kui Euroopa 2011. aasta kultuuripealinnaga läbi ajaloo seotud tuntud rahvusvahelisi isikuid ja sündmusi.   Rosenbergi stendil on kirjas tema sündimine, õpingud ja õpetajatöö Tallinnas enne 1918. aastat. Ära on toodud seegi, et tema esimene abikaasa oli eestlanna. Mainitud on tema tegevust natsiideoloogia kujundamisel. Alles lõpulõigus on mainitud, et ta mõisteti Nürnbergi protsessil poomise läbi surma. Juures on kaks fotot: üks tsiviilriietes, teine Ida-alade...

Norra tragöödia ja Euroopa identiteet

Kujutis
Kümneid süütuid inimelusid nõudnud Norra tragöödia laiemad põhjused ei peitu üksnes mõrvari erakordses psühhopaatilises vägivallakultuses ja tähelepanuvajaduses, vaid hoopis sügavamas ja keerulisemalt tajutavamas kontekstis. Breivik pole esimene ega kahjuks ka viimane inimene maailmas, kes lasi kurjusel oma sisemuses võitu saada ning inimvihkajaliku tegevuse valla päästa. Selliste tüüpide jaoks on motiivid peaaegu alati olemas. Ja pole vahet, kas tapetakse üks või sada inimest. Kahjuks. Kuid Breiviku arvatavad motiivid on palju tõsisemad kui lihtlabase koolitulistaja kättemaks või arvutimängusõltlase virtuaalseks elatud maailm. Ja seda isegi siis, kui ta võidakse kuulutada süüdimatuks vaimuhaigeks. 20. sajandi viimasel kümnendil maailmas eriti suure hoo võtnud globaliseerumine on kiirendanud tsivilisatsioonide segunemist, mis peaaegu paratamatult on esile kutsunud väiksemaid ja suuremaid kultuurikonflikte. Eriti tunnetatav on see olnud Euroopas. Kui veel kümmekond ...

Austria õppetund

Kujutis
Austria otsus mitte järgida Euroopa vahistamismäärust ning pärast lühiajalist kinnipidamist Viinis vabastada 1991. aasta 13. jaanuaril Vilniuse teletorni ründamisel korraldatud veresauna organiseerimises kahtlustatav KGB erupolkovnik Mihhail Golovatov (pildil) on tekitanud kiiret vastukaja eeskätt Leedus ja samas ka Lätis ning Eestis. 1991-92 KGB võimekamat eriüksust Alfa juhtinud Golovatov osales Leedu uurimisorganite andmetel vahetult Vilniuse teletorni ründamise organiseerimisel. Mäletatavasti sai toona surma 14 inimest, lisaks omade juhuslikust kuulist ka Alfa võitleja. Golovatovi suhtes väljastati eelmise aasta oktoobris vahistamismäärus, mille alusel Viini lennujaamas erupolkovnik 24 tunniks ka kinni peeti.  Nii Austria võimud kui ka Eurooa Komisjoni justiitsvolinik Reding on põhjendanud Golovatovi vabakslaskmist õiguslike argumentidega - 2002. aastal Euroopa vahistamismääruse täitmisega ühinenud Austria ei pidanudki 1991. aastal toimepandud kuriteos kahtlustatavat kinni...