Marko Mihkelsoni blogi

23. novembril suri siiani selgitamata asjaoludel (väidetavalt mürgitati Iževski kohvikus) Venemaa sõjaväeluure GRU viimase paari aastakümne üks salapärasemaid ning legendaarsemaid ohvitsere Anton Surikov. Ma poleks juhuslikult leitud uudiskillule suuremat tähelepanu pööranud, kui ma poleks omal ajal Moskvas Postimehe ajakirjanikuna Surikoviga intervjuud teinud. 27. aprillil 1996 ilmus Postimehes minu intervjuu toona 35aastase tehnikateaduste kandidaadi ja Venemaa relvajõudude toonase reformi ühe ideoloogi Anton Surikoviga. Nimetatud kontseptsioon pidas Balti regiooni üheks kõige konfliktiohtlikumaks, kuna Moskvale polnud meelepärane Balti riikide võimalik liitumine NATOga. Surikov ütles toona mulle otse: "kui tehakse reaalne katse võtta Balti riigid NATO liikmeteks, viime Balti riikidesse oma väed." Siis puudus mul vähimgi teadmine, et rääkisin mitte üksnes politoloogi ja sõjandusasjatundjaga, vaid juba selleks hetkeks äärmiselt salapärase taustaga sõjaväeluure ohvitseriga. ...

Ida-Tallinna Keskhaigla reklaamib ennast tunnuslausega - inimlikult inimesega. Kahjuks räägib minu tänane kurb kogemus, et see on sulaselge vale! Olin tunnistajaks juhtumile, kus keskhaigla erakorralise abi osakond suhtus peavigastuse saanud vanemasse inimesse ülima ükskõiksusega ning jättis diagnoosimata kaks ohtlikku luumurdu. Seda tehti paar tundi hiljem hoopiski Tartu Ülikooli Kliinikumis. See lugu juhtus täna pärastlõunal, kui õnnetul kombel komistades kukkus kahe meetri kõrguselt trepilt vastu põrandat üle 70aastane mees. Kulmu kohal olnud haav viitas võimalikule peapõrutusele. Kiirabi, kes jõudis Tallinna südalinnas kohale 30 minutiga (!), viis kannatanu lähimasse, Ida-Tallinna keskhaiglasse. Kulmu kohal olnud haav õmmeldi küll kokku, kuid mingit eriuuringut võimaliku peapõrutuse või ka luumurdude kohta ei tehtud! Ma pole arst, kuid tean, et peatraumad võivad olla tõsiste tüsistustega, kui neid ei suudeta õigeaegselt diagnoosida ega ravida. Seetõttu oli eriti kummaline, et haigl...

Riigikogu väliskomisjoni delegatsiooni (Sven Mikser, Ivi Eenmaa, Toomas Varek, Valdur Lahtvee, Birgit Keerd-Leppik ja siinkirjutaja) seekordne visiit Hiinasse, mis vältas täpselt nädala (laupäevast laupäevani), oli jätkuks heale traditsioonile kahe riigi vahelistes suhetes. Viimati külastas väliskomisjoni delegatsioon Hiinat 2006. aasta aprillis. Nii on kujunenud viimase kümne aasta sees heaks traditsiooniks, et vähemalt korra Riigikogu koosseisu jooksul külastab väliskomisjon Hiinat. Seekord viis meie ringkäik Pekingisse, Ningbosse ja Shanghaisse. Programmi eest hoolitsesid nii meie saatkond Pekingis (suured tänus suursaadik Andres Ungale!!) kui meie võõrustajad Hiina rahvakongressist. Nagu ikka sarnaste sõitude puhul, koosneb programm ametlikest kohtumistest ja võõrustajate poolt pakutud kultuuri- ja huviprogrammist. Viimasesse ossa soovisime ise külastust Ningbo sadamasse, sest kogu meie seekordse visiidi keskmes olid majandussuhetega seotud küsuimused. Võrreldes 2006. aastaga, mil ...

Esimest korda alates 2006. aasta novembrist olin ma järjest seitse päeva kuival. Mõistagi pean silmas blogimist. Tõepoolest, viimase kolme aasta jooksul pole mul veel õnnestunud "põgeneda" blogimise eest nii pikaks ajaks. Ega see poleks õnnestunud ka nüüd, kuid Hiina "tule"müür (pildil Hiina müür eelmisest pühapäevast) sundis mind vaikima. Viimastel kuudel on Hiina avalikus võrgus blokeeritud kõik suuremad suhtlusvõrgustikud nagu Youtube, Twitter ja Facebook. Samuti olid kättesaamatud ka blogspoti ajaveebid, mistõttu siis alles nüüd saan siin Helsingi lennujaamas kiired read postitada. Ehk nendele, kellel tekkis küsimus siinse ajaveebi saatusest kiire vastus - kõik on korras ning elu läheb vana moodi edasi. Hiina muljed on esimesed, mille lühidalt lahti kirjutan.

Viimastel tundidel Venemaalt lähtuvad uudised viitavad sellele, et eile õhtul Bologoje lähistel "Neeva Ekspressiga" juhtunud õnnetuse võis põhjustada terrorirünnak. Väidetavalt on vastutuse võtnud mingi äärmusrahvuslik organisatsioon. Kahjuks pole see sugugi erakordne sündmus. Olles Venemaal toimuvat jälginud viimased paarkümmend aastat, võin väita, et võõravihast tingitud vägivaldsed rünnakud on eriti viimastel aastatel märgatavalt kasvanud. Kindlasti on sellel erinevad põhjused - olgu selleks siis siirded Põhja-Kaukaasiast, islamiäärmuslusest või ka "põlvilt tõusmise" kompleksist. Minu arvates peaks eriti Euroopa Liit olema väga murelik nende arengute pärast. Paraku ei viita miski olukorra rahunemisele, vaid pigem uute võimalike pingestajate tekkimisele. Loodetavasti ei kasutata juhtunut niigi minimaalsete poliitiliste ja kodanikuõiguste järjekordseks piiramiseks.

Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso tegi täna Brüsselis teatavaks oma otsuse uute volinike vastutusalade osas. Pean ütlema, et suuri üllatusi siin polnud. Nagu arvata võiski, jagasid "suured eurooplased" omavahel kõige olulisemad portfellid. Sellest kirjutas juba Reuters oma eilses uudises (vaata eelmist blogipostitust). Tõsi, Olli Rehni nimetamine majandus- ja rahandusvolinikuks on meie põhjanaabritele tubliks tunnustuseks. Ehk ka vihjeks, et Euroopa tipp-positsioonid ei pea tingimata Beneluxi ümbrusesse jääma:) Siim Kallasel tuleb oma portfelliga igati rahul olla. Eelmise komisjoni personaliülemana oli ta kindlasti Brüsselis tuntud tegelane, kuid transport annab talle nüüd võimaluse näidata ennast tõeliselt üleeuroopalise mõjutajana. Lisaks asetas juba täna president Barroso Kallasele paraja väljakutse - tegutseda muuseas ka selle nimel, et Balti riigid ühenduksid erinevate transpodisüsteemide kaudu paremini nn Suure Euroopaga. Barroso avaldus on mõneti üllatav...

Kolmapäeval teatas Holland viimase liikmesmaana oma kandidaadi Euroopa Komisjoni volinikuks ning juba neljapäeval hakkasid ringlema esimesed kuuldused võimalikust portfellide jaotusest. Reutersi informatsioon viitab sellele, et komisjoni president Barroso on otsustanud oma kabinetis kõik positsioonid ümber mängida. Kui esitatud info vastab tõele, siis seoses Eesti europüüdlustega on kindlasti heaks uudiseks Olli Rehni võimalik saamine majandus- ja rahandusvolinikuks. Rehni puhul on sosistatud ka kaubandusvoliniku kohast. Lisaks on Reutersi kaudu teada, et energiavolinikuks võiks saada Günther Oettinger (Saksamaa), siseturu volinikuks Michel Barnier (Prantsusmaa), kaubandusvolinikuks Karel de Gucht (Belgia), konkurentsivolinikuks Joaquim Almunia (Hispaania). Seega kõik olulisemad kohad (lisaks Catherine Ashton välisministriks) on liikumas ühenduse vanematele tegijatele. Kuid ootame ikkagi ära, milline on tegelik ja lõplik portfellide jaotus. Pole välistatud, et Barroso teeb portfellid...